Põhjasõda
hertsogiriigi pealinna ning vallutasid seejärel oktoobris kogu Kuramaa.
[redigeeri] Rootsi sõjakäik Poolasse
Rzeczpospolita protesteeris Kuramaa kui Poola territooriumi osa hõivamise vastu, sest
Rootsiga ei olnud sõjas mitte Poola, mida esindas Seim, vaid ainult Poola kuningas.
August Tugev pakkus Karl XII-le jälle läbirääkimisi. Karli kogenud nõuandjad
soovitasid tal Poola kuningaga rahu sõlmida. Ent Karl jäi kangekaelseks ja nõudis
Seimilt uue kuninga valimist. Enamik Poola aadlist lükkas selle tagasi.
Poola-Leedu pidas end neutraalseks ning tahtis olla vahendajaks Karli ja Augusti
vahel. Rootsi rünnak Poolale tegi Poola neutraalsuse võimatuks. Rootsi kantsler Bengt
Gabrielsson Oxenstierna nägi võimalust, et Rootsi võiks olla Hispaania pärilussõjas
vahekohtunikuks, selle asemel et sõda jätkata.
Jaanuaris 1702 nihutas Rootsi väe kaugemale lõunasse Leetu. 23. märtsil 1702 lahkus
annaabi.ee 
