LUTSERNI SEGUKÜLVI BOTAANILISE KOOSSEISU MÕJU ROHUSÖÖDA KVALITEEDILE
(Tamm 2005). Kuigi kõrreliste mõjul proteiinisisaldus vähenes ei jäänud see hariliku
lutserni segudes heale rohusöödale nõutud tasemest väiksemaks. Kõrreliste liikidest oli
tugevama mõjuga ohtetu luste ja nõrgema mõjuga harilik päideroog (tabel 2).
Lutserni puhaskülvi toorproteiinisisaldus I, II, III niites oli 193-233 g kg-1 KA.
Hariliku lutserni segukülvide proteiinisisaldus I ja II niites oli optimaalne (154-183 g
kg-1 KA), va päideroo seguvariant (194-199 g kg-1), sest päideroogu oli KA saagis
ainult 5-21%. Päideroog ei talu varajases arengufaasis süstemaatilist kolmekordset
niitmist. Hübriidlutserni segudes ohtetu luste ja põld-raiheinaga (kõrrelisi kuni 35%)
oli proteiinisisaldus kõige väiksem (126-140 g kg-1 KA-s). Hübriidlutserni `Karlu`
segukülvide väiksem proteiinisisaldus oli tingitud nädala võrra hilisemast
koristamisest. Arengult olid lutsernid koristamisel küll võrdsed, kuid segusse võetud
annaabi.ee 
