Veeõitsengud - keskkonna probleem
suudavad kasvada ka mõnekraadises vees (#).
Teise olulise tegurina tuleb arvesse lainetus. Kuna sügavamal vees kahaneb järsult valguse tugevus,
siis väheneb ka fotosünteesi aktiivsus ning ühtaegu vetikate kasv. Lainetuse mõjul segatakse rakke
veesambas üles ja alla, kord valguse küllusse, kord pilkasse pimedusse. Selline pidev "loksutamine"
on hea vetikatele, kes oma asendit veesambas ise reguleerida ei suuda: ilma segunemiseta settiks
nad üsna ruttu põhja. Sinivetikate kasvule on see aga ebasoodus, sest nii ei saa nad end
gaasivakuoolide abil ülemistesse valgusküllastesse veekihtidesse "kergitada". Kokku võttes:
sinivetikate vohamist soosib pikalt kestev soe tuulevaikne ilm. Püsivate tuulte ja jaheda ilma korral
ei kujune suuri veeõitsenguid isegi toitesoolade rohke sisalduse puhul.
Sinivetikate vohamise tagajärjed. Õitsengutega kaasneb sageli ulatuslik ööpäevane vee