Selle juures tekivad küsimused kas mina olen ka konkreetselt sellega seotud ja kuidas saan mina osa globaliseerumisest? Eelkõige viimasel aastakümnel on oluliselt lihtsamini teostatavateks muutunud rahvusvaheline reisimine ja turism üleüldiselt. Euroopa siseselt on kohati võimalik rännata isegi viisa- ning passivabalt, sest piirid on avatud. Avatud piirid omakorda soodustavad varianti, et inimene otsustab teise riiki püsivalt kolida ja see viib eri kultuuride segunemiseni. Kultuuride segunemine on kindlasti üks globaliseerumise tunnus. Ka midagi ülimalt igapäevast võib olla konkreetselt seotud globaliseerumisega, näiteks nagu eri riikide rahvustoidud, mis levivad üle terve maailma. Isegi meil eestlastel on toidulaual kartuli ja musta leiva kõrvalt kindlasti tuttavad ka Itaaliast pärit pitsa ja ei ole võõras ka näiteks Jaapani riisitoit sushi. Ainuüksi fakt, et meie toidulaual on midagi niivõrd lõunamaist,
Religioonid maailmakaardil Maailmareligioonide kaarti pole lihtne koostada. Selles toos tuleb ette mitmeid tõlgenduslikke ning statistilisi probleeme. Kõikides riikides ei peeta statistikat täpselt ja erapooletult. Samuti ei pea inimesed ennast selgelt ühe religiooni liikmeks. Jaapanis on näiteks tavaline, et inimene on ühtaegu sintoist ja budist abiellub shint, maetakse aga budistlike riituste kohaselt. Religioonide kohtumine võib viia sõja või ka sunkretismini (usundite segunemiseni). Uued usundid sünnivad olemasolevate usundite liitumisel. Nõnda on Haitil kristluse ning Aafrika hõimuusundi segunedes sundinud voodoo. Uued usundid kujunevad ka vanade usundite teisenedes, uuenedes. Nii on islamist sündinud bahai usk, taoismist aga nüüdisaegses Hiinas populaarne Falun Gong.