Eestlased eesti keele eest
on ilma nendeta raske hakkama saada. Esmatähtsaks peetakse võõrkeeli ja selle tõttu jäetakse
eesti keele õppimine unarusse. Inimestel on kombeks võõrkeeltest liigselt sõnu laenata ja
võõrkeelseid väljendeid kasutada. Pidevalt neid kasutades, harjub inimene võõrkeelse
väljendiga ära ning see tundub talle nii omane, ta ei märkagi, et see pole tegelikult eesti
keelest tulenev. Sellega võib kaasneda eestikeelse tähenduse ununemine. Nii segunebki eesti
keel võõrkeeltega ja lõpptulemus on see, et Eesti rahvas kõneleb keelt, mis pole eesti ega ka
mingi muu keel.
Õige eesti keele säilimise võtmeks on see, et me õpiks seda rohkem, hoolikamalt ja
pühendunumalt. Inimesed arvavad, et kui nad saavad oma keeleoskusega igapäevaelus
hakkama, siis sellest piisabki. Kuid tegelikult peaks suurt tähelepanu pöörama õigekirjale,
õigele sõnakasutusele ja lauseehitusele. Kui igaüks pidevalt oma suva järgi kõneleb, siis jääb