Eksamikonspekt
Eutrofeerumine on veekogu rikastumine toiteainetega, mille tagajärjel hakkab seal vohama fütoplankton ja/või
kõrgem veetaimestik. Tagajärjeks on veekogu vananemine ja kinnikasvamine. Tegemist on loomuliku loodusliku
protsessiga, mida aga inimtegevus võib hüppeliselt kiirendada. Järvede tundlikkus eutrofeerumise suhtes on
erinev, olenedes morfomeetrilistest näitajatest ja puhverdusvõimest, mineraal- ja orgaaniliste ainete sisaldusest
järvedes
Sügavamates miksotroofsetes (segatoitelistes) järvedes põhjustab fütoplanktoni aktiivsuse kasv pH tõusu ja
hapniku üleküllastuse vee pinnakihis; madalamad miksotroofsed järved muutuvad aga stabiilsema pH ja
hapnikuoludega makrofüüdijärvedeks. 0,2%
Oligotroofsed järved kannatasid eutrofeerumise all kõige rohkem aastail 1951-1989. Tumenenud vee värvuse
tõttu on neis vähenenud läbipaistvus ja orgaanilise aine sisaldus suureneb jätkuvalt.