Kokkuvõte kiskjate kohta
rebane, saarmas ja tuhkur.
Saagi haaramiseks on kiskjatel suured kihvad. Veel on neil purihambad luude
purustamiseks, lõikehambad toidu tükeldamiseks ja purihambad toidu peenestamiseks.
Saagi jahtimisel ja haaramisel mängivad küünised suurt rolli.
Kiskjalised jagunevad lihatoidulisteks, kes söövad ainult teisi loomi või nende
laipu ja segatoidulised, kes söövad nii teisi loomi kui ka taimi. Üks segatoidulistest on nt
karu.
Sugukondade järgi jagunevad kiskjalised 4-ks: koerlased, karulased, kärplased ja
kaslased.
Kuna nende saagiks langevad enamasti kiiresti sigivad liigid (närilised) ja haiged
või vigased loomad, siis on neil suur tähtsus teiste loomade arvukuse reguleerijana
looduses.
Suurim kiskja on jääkaru. Isased jääkarud võivad kohati kaaluda koguni 650 kg.
Kõige väiksem kiskja Eestis on mink. Mink on kõigest paarikümne cm pikkune ja
annaabi.ee 
