------Mis vahe on hüdrofiilsusel ja hüdrofoobsusel? 1. – Hüdrofiilsed, lahustuvad vees kergesti, moodustavad vesiniksidemeid. – Hüdrofoobsed ei lahustu praktiliselt vees (õlid). ------Mida näitab segamisreegel? Segamisreegel on matemaatiline meetod aine hulkade arvutamiseks erinevate kontsentratsioonidega segude kokkupanemisel. ------Kuidas segamisreeglit kasutada lahuste lahjendamisel? Kuna lõpplahuses lahustunud aine mass võrdub segatavates lahustes lahustunud aine masside summaga, siis • Segamise reegel: a•x:100 + b•y:100 = (a+b)•z:100 a•x+b•y=(a+b)•z ------Mis on kontsentratsioon? Kontsentratsioon näitab mingi koostisosa suhtelist sisaldust ainesegus või lahuses. ------Millise on kontsentratsioonide tüübid? Massikontsentratsioon, molaarne kontsentratsioon, molekulide kontsentratsioon, mahuline kontsentratsioon ------Kuidas saab kontsentratsiooni väljendada?
Hüdrofoobsed ei lahustu praktiliselt vees (õlid) 10.Mida näitab segamisreegel? -matemaatiline meetod aine hulkade arvutamiseks erinevate kontsentratsioonidega segude kokkupanemisel 11.Kuidas segamisreeglit kasutada lahuste lahjendamisel? -Lahuste lahjendamisel lahustiga ja 2 või enama kontsentratsiooniga lahuse segamisel saadava lõpplahuse kontsentratsioon arvutatakse segamisreegli abil: Kuna lõpplahuses lahustunud aine mass võrdub segatavates lahustes lahustunud aine masside summaga siis Segamise reegel: a*x+b*y=(a+b)*z Lahuste lahjendamsie lahustiga (veega) y=0 ja b lahusti mass a*x=(a+b)*z 12.Mis on kontsentratsioon? -Suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus. Näitab mingi koostisosa suhtelist sisaldust ainesegus või lahuses 13.Millise on kontsentratsioonide tüübid? -massikonsentratsioon, molaarusus e molaarne kontsentratsioon, molekulide kontsentratsioon, mahuline kontsentratsioon 14
sellele fsikalisi ja keemilisi omadusi muutvaid ja lisaastet lagundavatele bakteritele vimalikult soodsaid kasvutingimusi loovaid materjale. Aeroobsetes tingimustes suureneb bakterite arv kiiresti ja nende toimel lagunevad saasteallika koostises olevad ssivesiniku molekulid ssihappegaasiks ja veeks. Soovitud puhastusastme saavutamiseks peab pinnases toimuv lagundamisprotsess toimuma pikema aja jooksul. Tavaliselt kasutatakse lise pinnase puhastamiseks kompostimist perioodiliselt segatavates aunades. Reostunud pinnas segatakse struktuuriomaduste parandamiseks titematerjaliga -puukoore, saepuru, turbaga. Seejrel lisatakse bakterid, toitained ja aktivaatorid. Valmistatud segus tuleb nagu toorkompostis kontrollida niiskusesisaldust, pH vrtust, phitoitainete vahekorda. Tdeldav materjal kuhjatakse kompostimisvljadel aunadesse, mida segatakse iga 2-4 ndala tagant. Bioloogiliste protsesside kivitumisest annab aunas mrku temperatuuri tus kuni 50 oC-ni. Ttlemise kestus on 1-2 aastat.
annaabi.ee 
