Kriminoloogia konspekt
Üldreziimil kinnipidamise mõjud on tuntavad ka pärast vangi vabanemist. Alalise
koosviibimise pinnalt tekkinud konfliktid jäävad reeglina püsima ka pärast vabanemist,
mis viib tavaliselt uute grupiviisiliste kuritegude toimepanemisele. Seega ei soodusta
üldreziim resotsialiseerimist ja suurendab märkimisväärselt retsidiiviohtu.99
Eelnimetatud puuduste tõttu on ka Eesti vanglasüsteemi arengul vangistusseadusega
võetud suund nn segareziimi100 rakendamisele, mis tähendab, et päeval on vangidel
lubatud vabalt liikuda vangla territooriumil, kuid ööseks eraldatakse vangid neile
ettenähtud kambritesse või tubadesse. Paraku ei võimalda Eesti vanglaehituse tänane seis
siiski täielikku segareziimi rakendamist nii, nagu see toimub teistes Euroopa riikides:
ühelt poolt puuduvad enamikes Eesti vanglates vajalik arv kambreid ja teiselt poolt on
kolooniatüüpi vangla territooriumi suhtelise avatuse ja suuruse tõttu vangidel lubatud