Lühiülevaade põhiseaduse ajaloost
otsustamisõiguseni välja. Olemuslikult on tegemist põhiseadusliku aktiga, mida võib võrrelda
Maanõukogu 15. (28.) novembri 1917. a otsusega kõrgemast võimust. Nimetatud akti
põhiseaduslikku olemust rõhutavad sellega tehtud konstitutsioonimuudatused, sh eriti maa,
loodusvarade, põhiliste tootmisvahendite, transpordi- ja sidevahendite, pankade, kaubanduse
jne kuulutamine Eesti ainuomandiks (kuulusid NSV Liidu konstitutsiooni põhjal vaid NSV
Liidu ainuomandisse); era- ja segaomandi lubamine; kodanike ja juriidiliste isikute
konstitutsiooniliste õiguste kohtuliku kaitse võimaldamine jne.
Rahva ja riigi suhete üle kujunes elav diskussioon seoses küsimusega Eesti NSV riigikeelest.
Eesti keele riigikeeleks tunnistamine (vrd 1937. a põhiseaduse § 5) lõi kindla aluse eesti rahva
ja tema kultuuri säilimiseks ja arenemiseks (vrd 1937. a põhiseaduse ja 1992. a põhiseaduse
preambulit). Samuti oli omariikluse taastamisega seoses oluline kohaliku omavalitsussüsteemi