Koolireform 19. sajandi alguses
aastal kinnitas
keiser Aleksander I
seaduse, mis vabastas
Eestimaa talupojad
pärisorjusest.
Seadus kohustas asutama
iga 1000 elaniku kohta
ühe eestikeelse
vallakooli.
1830. a. Kirjutamine ja
rehkendamise õpetamine
Ilmub keisri käskkiri, mis sulgeb Tallinna vene
õppekeelega kreiskooli ja avab selle baasil 1831.a.
kaks elementaarkooli.
1837.a. Tartus avatakse eesti elementaarkool
poeglastele. Kool jätkab järgmisel aastal segakoolina.
Koolihariduse algus Kärdlas. Vabrikutööliste lastele
hakatakse õpetama emakeelt, rehkendamist, usuõpetust
ja saksakeelt. Kool on algselt mõeldud nii tüdrukutele
kui ka poistele. Tööd alustas ka vabriku erakool.
1832.a. Õpetatud Eesti Seltsi asutamine-
Õpetajaid hakati välja koolitama
1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi
eesmärgiks sai: edendada teadmisi eesti rahva
minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest
ning eestlaste poolt asustatud maast
annaabi.ee 
