Seened
talle kindla kuju. Seejuures ei takista kest raku kasvamist ning on nii gaasidele kui ka
vedelikele mõlemas suunas läbitav. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi
ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse
osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum,
millest väljapoole jäävas tsütoplasmas paiknevad mitokondrid varustavad seenerakku
elutegevuseks vajaliku energiaga. Seenrakus esinevad ka mitmesugused
päristuumsetele rakkudele iseloomulikud membraansed struktuurid:
tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid. Seenele vajalike valkude süntees
toimub ribosoomides, kuid nende ehitus erineb mõnevõrra taime- ja loomaraku
ribosoomide omast.
- Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Samas
hangib aga suur osa seeni oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest