Sipelgad
Lehetükikesed mälutakse peeneks,
immutatakse sülje ja väljaheidetega kasvusubstraadiks lehikseentest
aretatud kultuuridele. Pesakambrites asuvates seeneaedades on välja
kujunenud seente väetusviisid kõrgema saagi saamiseks ning tagatud
antibiootiliste "herbitsiididega" teiste, "umbrohtudena" kasvama
kippuvate hallitusseente tõrje. Aedniksipelgaliike on seni kirjeldatud üle
200, mõni neist on "aretanud" ühe, mõni kultiveerib aga paljusid
erisuguseid seenesorte. Neid antakse emapesast tütarperele "veimevakas"
kaasa ja levitatakse vahetuskaubana sama asurkonna piires teistesse
pesadesse. Seeneaedades toimub pidev "aretustöö", et valida välja
parimaid ja viljakamaid sorte.
Eestis elavatel metsakuklastel ja teistelgi sipelgatel on väga kõrgelt
arenenud põllumajandusharu hoopis loomakasvatus nad peavad
lehetäisid. Lehetäisid karjatatakse nii okas- kui lehtpuudel, aga ka
rohttaimedel, kus neid lüpstakse süsivesikuterikka toidu saamiseks.
annaabi.ee 
