Pärnu Koidula gümnaasium Laura Toomiste 10c klass SEENED Referaat Juhendaja: Sirje Miglai Pärnu 2009 SISUKORD 1.1. Ehitus............................................................................................................................... 4 1.2. Toitumine.........................................................................................................................4 2. PALJUNEMINE..................................................................................................................... 5 2.1. Eosed................................................................................................................................5 3. SEENEMÜRGITUSED..................................................................................
-Toidu riknemine mütotoksiinide teke -Kompostimine -Farmaatsiatööstuses - antibiootikumide tootmine -Toiduainetetööstuses: hallitusjuustud, salaamivorst, sojakastme tootmiseks -Seente toodetud ensüüme kasutatakse veel: maitsetugevdajatena, lõhnaparandajatena, õlle läbipaistvuse suurendamiseks, pesupulbrites, meditsiinis tsüklosporiini (aine, mida kasutatakse kudede äratõuke reaktsiooni ära võtmiseks) tootmiseks -Inimese tervise ohustajatena: -Seenemürgitused: mürgiste seente söömine, eestis ~200. Surmavalt mürgised: roheline ja valge kärbseseen, tore vöödik. Seenemürgitused võivad olla tekitatud erinevate seenemürkide poolt. Mida aeglasemalt sümptomid avalduvad seda ohtlikum ta on. -Amanitiinmürgitus: leidub kärbseseentes, peiteaeg pikk (6-24 h), kahjustab eelkõige maksa ja neere, südamelihast, veresooni ja aju (rakumürk)
Tundmatute seente söömine on üliohtlik, erinevalt näiteks tundmatute loomade söömisest. Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad psühhotroopseid aineid, mida kasutatakse nii uimastitena kui muudel otstarvetel. Seened suudavad lagundada materjale ja ehitisi ning patogeenidena levitada taimede, loomade ja inimeste haigusi. Seentest põhjustatud viljasaagi vähenemine ja saagi riknemine võib oluliselt mõjutada majandust. Seenemürgitused Paljud seened sisaldavad mürkaineid või toodavad neid oma ainevahetusproduktina. Eestis on teada ligi 200 mürgist või tõsise mürgistuskahtlusega suurseeneliiki. SEENEMÜRGISTUSED: Jäädavalt mürgistes seentes sisalduvad mürkained keetmisel ei lagune. Värskelt mürgistes liikides sisalduvad mürkained lagunevad keetmisel (kuid mitte mikrolaineahjus). Keeta tuleb vähemalt 20 minutit. Keeduvett ei tohi kasutada!
Igal aastal kasvatab seen viljakeha alaküljele uue torukeste kihi kus asuvad eosed. Seetõttu on võimalik määrata seene viljakeha vanust ristlõigul näha olevatel torukeste kihtide arvu järgi. Siia kuulub ka väävlik kes on ühe aastane seen, s.t. ta moodustab igal aastal uued viljakehad. 21. Tanuseened- Omapärase välimusega on tanuseened, nende viljakeha tipp on kaetud limase tugevasti lõhnava ainega, et ligi meelitada kärbseid. 22. Seenemürgitused- Seened ohustavad inimese tervist seene mürgituste , mükodoksikooside ja mükooside kaudu. Seene mürgitusi pühjustavad mürgiste seente söömine. Seenemürgituse teeb ohtlikuks see et mürgtusnähud võivad ilmneda alles 12- 24h möödudes. Mürgitsutunnusteks on iiveldus, kõhuvalu, oksendamine, ning hiljem teadvusehäired ja maksakahjustus mis võib viia surmani. 23. Mükotoksikoosid- inimene tarbib toiduks hallitanud toiduaineid, Mükotoksikoose
1) RÄNIVETIKAD arvukus: ~16 000 liiki (suurima liikide arvuga vetikarühm) elukoht: mered, mageveekogud kirjeldus: üherakulised või koloniaalsed organismid, kes hõljuvad vabalt vees või elavad veekogu põhjas. Vetika rakku ümbritseb iseloomulik ränipantser, mis on igal liigil unikaalse struktuuriga ja muudab liigid väga eriilmeliseks. tähtsus: ränivetikad on olulised fütoplanktoni koostisosad sünteesides ~25% kogu maakeral toodetud orgaanilisest ainest (varustavad vett hapnikuga ja on toiduks veeloomadele). 2) PRUUNVETIKAD arvukus: ~2000 liiki elukoht: mered kirjeldus: mikro- ja makroskoopilised organismid, kelle seas on ka 60m pikkuseid/300kg isendeid moodustades veealuseid tihnikuid, mis võivad rannikuveest ulatuda kilomeetrite kaugusele tänu oma võimele ...
elementide looduslikes ringetes Jämesooles elavad bakterid aitavad Tsünobakterid veekogudes paljunedes lagundada mitmeid org ühendeid eritavad vette mürgiseid toksiine Toiduainete hapendamine Põhjustavad toidu riknemist (käärimist) Seenhaiguste tõrjeks Toiduainetööstus (jogurtid jne) Ajaloo uurimisel · Seente tähtsus Kasulikkus Kahjulikkus Toiduainetööstus (pärm, hallitus) Seenemürgitused Inimesele toiduks (kübarseened) Hallitusseened kahjulikud (süües, sisse hingates) Ravimitööstuses (migreeni, patrinsoni Naha ja küüneseened tõve vastu) Sümbioosis taimedega (mükoriisa) Seened, mis viljaga jahu sisse sattudes eritavad mürgiseid aineid Tähtis lagundaja looduses Seened, mis hävitavad puitu (maja..) ·
biotroofid seened, mis toituvad elusast orgaanilisest ainest 1) parasiidid 2) sümbioidid Seente ehitus Enamik seeni koosneb pikkadest silinderjatest seeneniitidest ehk hüüfidest. See mida korjatakse, on seene viljakeha, hüüfide tihe pakitud kogumik. Hüüfid moodustavad mütseele ehk seeneniidistikke. Seened paljunevad, enamik neist eostega (aga nt. pärmseened punguvad). Seened võivad ohustada inimese tervist: seenemürgitused (mürgiste seente söömine), seente lagundamiseks kulutatakse organismis väga palju energiat mükotoksikoos seda põhjustavad seened, mis elavad toiduainetel ja eritavad keskkonda inimesele kahjulikke ainevahetusjääke, ehk mükotoksiine mükoosid ehk seenhaigused inimesel esinevad nakkushaigused, eelkõige nahahaigused. Ravi on pikaajaline ja kulukas, mida varem raviga alustada, seda kergemini saab lahti
Paljusid seente poolt toodetud ensüüme kasutatakse toiduainete lõhna, värvi jm. omaduste parandamiseks. Farmaatsiatööstuses kasutatakse ravimite tootmiseks mitmesuguseid seente ainevahetussaadusi e. metaboliite. Üks tuntumaid metaboliite on penitsiliin antibiootikum, mis pärsib bakterite rakukesta sünteesi. Kõrreliste parasiidi tungaltera abil toodetakse alkaloide, mida kasutatakse nt. migreeni ja Parkinsoni tõve ravil. Seenemürgitused: Seenemürgistusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis kasvab nt. valge kärbseseen, mida aetakse segamini sampinjoniga. Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. Aflatoksiinid: Väga kantserogeensed omavahel lähedase koostisega ained, mida teatud tingimustel (kõrge temperatuur, niiskus) toodavad näiteks hallitusseened. Nad kuuluvad mükotoksiinide hulka.
jagunemisel. Seenterakk * Hüüf seeneniit. * Mütseel niidistiku kogu. * Mükoriisa seene juur. * Heterotroofid tarbivad teiste toodetud orgaanilist ainet. * Seened paljunevad eostega. * Seened elavad taimedega sümbioosis ja nad on ka olulised lagundajad. * Seeni kasutab toiduainetetööstus (juustude, veinide, õllede tegemisel), meditsiinid (antibiootikumideks). * Seened võivad põhjustada paljusi tervisehädasid kõige levinum on seenemürgitused (suhteliselt efektiivsed). -) Lisaks on ka igasugused nahahaigused (küüned, pigmendilaigud). * Seened toodavad mükotoksiine ehk seenemürke. * Valgud hakkavad 70oC juures denatureerima. Bakterid * Kõik bakterid on prokariootsed organismid (puudub konkreetne rakutuum). * Arhed ürgbakterid, kes suudavad elada väga erinevates ja ekstreemsetes paikades. * Membraan kaitseks. * Plasmiid esineb ainult bakteri rakus ja omab ainevahetuslikku tähtsust (tänu temale on
SEENTE ROLL LOODUSES 1.) Lagundajad- seened lagundavad kõiki surnud organisme lähteaineteks mulda ja õhku. 2.) Parasiidid teistele organismidele. Nii taimedel kui loomadel. 3.) Sümbiondid- mükoriisa ja samblikud. 4.) Seened on teistele loomadele toiduks. SEENTE ROLL INIMESE ELUS KASULIKUD- toiduks, inimene kasutab seeni tööstuses: ravimite tootmisel, pagari ja jookide tööstus. Juustu tootmine. Ensüümide tootmisel. KAHJULIKUD- toidu riknemine, tekivad kahjulikud mükotoksiinid. Seenemürgitused- kandseeni süües nt. valge kärbseseen. Seenhaigused. Kultuurtaimede kahjurid. Seened hävitavad inimese ehitisi- majavamm. BAKTERIRAKK Prokarüoot- eeltuumne. Puuduvad membraansed ehituslikud osad. Kõik bakterid on ainuraksed. Kõik bakterid on mikroskoopilised. Kõik bakterid on kõige madalamad iseseisvalt talitlevad organismid. Bakterid on teistele organismidele nii kasulikud, kahjulikud kui neutraalsed. Bakterid avastati 18 saj
AIDS Hepatiit Gripp jt. hingamisteede infektsioonid Puukentsefaliit Marutõbi b) Bakterhaiguse Tuberkuloos Süüfilis Klamüdioos Tripper Puukborrelioos Angiin Teetanus Salmonelloos Botulism Stafülokokiline toidumürgitus 5 c) Seente põhjustatud haigused Küüneseen Mükotoksikoosid Seenemürgitused d) Parasiidid Kirbud, täid Sügelised Solge, laiuss q Täitke tabel. Haigus Teke või nakatumine, haigustunnused, ennetus ja ravi ....................... viirushaigus ....................... viirushaigus ....................... viirushaigus ....................... viirushaigus ....................... viirushaigus ....................... bakterhaigus ....................... bakterhaigus .......................
annaabi.ee 
