Väga sageli kasvavad nad massiliselt suures koguses. Kasvuaeg on Juuni-juuli, jaanipäevast juuli keskpaigani. Sarnased liik on talle Kevad-võluheinik ( mis on samuti valge, kuid sellele seenele on iseloomulik jahulõhn, kübar ei ole kiuline). Segiajamisoht on noorelt suur ka valget värvi pilvikutega (nimelt leiab punakat narmasnutti kasvamas parkides ajal kui hakkavad kasvama esimesed kahvatupunased pilvikud). Linnaparkidest seenekorjamist tuleks vältida, kuna seened koguvad endasse raskemetalle.(http://seened.loodus.ee/punakas- narmasnutt) Foto: Noored Punakas Narmasnutid.
roosakaspunased laigud. Päris vanalt muutub viljakeha üleni määrdunud pruunikaspunaseks, sellest tuleneb ka liigi nimetus. Punakas narmasnutt on surmavalt mürgine seen, mis kasvab tavaliselt jaanipäevast juuli keskpaigani enamasti parkides pärnade all ning on levinud üle kogu Eesti.Eriti sage on ta Taru ja selle lähiümbruse parkides. Punakas narmasnutt kasvab parkides siis, kui sinna hakkavad ilmuma ka esimesed kahvatupunased pilvikud. Linnaparkides tuleks aga seenekorjamist üldse vältida.Samuti võib teda segi ajada söödava kevad-võluheinikuga ja linnašampinjoniga (Agaricus bitorquis) . Alati tuleb enne seene söögiks korjamist vaadata kübara alumist poolt ja jalga. Kevad-võluheinik on üleni jäävalt kreemikasvalge, ka eoslehekesed on valged, tihedalt asetunud ja kitsad, jalg rõngata, tugeva jahulõhna ja -maitsega, mingisugust värvimuutust viljakehadel ei ole.