(liikumine 8 Joon. 5.15.). Seda põhjustab lainetus. Kui lainehari asub laeva keskkohas, tõuseb mahukas keskosa üles- tõukejõu suurenemise tõttu laineharjale. Kui aga laeva keskosa asub laine põhja kohal, vajub laev sügavamale vette. Sellise õõtsumise periood võrdub lainete perioodiga. Amplituud aga oleneb laeva suurusest ja lainete kõrgusest. (Joon. 5.16. ja Tahvel 5.XV) Joon. 5.16. Seegamine on perioodilistest ja juhuslikest mõjutustest tulenev horisontaaltasandis võnkumine vertikaaltelje ümber ehk teisisõnu - hälbimine kursist paremale ja vasakule (liikumine 9 Joon. 5.15.). Selle võnkumise periood ja amplituud ei ole etteaimatavad ehkki põhiliseks mõjutajaks on lainetus. Õõtsuvuse vähendamiseks õõtsesummuteid, mida võib tööpõhimõtte järgi jagada passiivseteks ja aktiivseteks (juhitavateks). Joon. 5
59. Millistes ühikutes järgnevast loetelust mõõdetakse laeva lastimahutavust? 1. jalgades 2. meetrites 3. kuupmeetrites 4. kuupsüldades 60. Millised näitajad mõjutavad laeva püstuvust? 1. lasti paigutus arvestatuna kiilust 2. lasti liikumine 3. lasti paigutus arvestatuna diametraaltasapinnast 4. laeva uppumatus 61. Millised näitajad iseloomustavad laeva juhitavust? 1. pööratavus 2. püsivus kursil 3. seegamine 4. kasutatava rooliratta tüüp 62. Mida nimetatkse laeva autonoomsuseks? 1. laeva autonoomsus on aeg, millise vältel laev võib merel viibida täiendades varusid vahesadamates 2. laeva autonoomsus on aeg, mille vältel laev võib merel viibida ilma varusid täiendamata 3. laeva autonoomsus on laeva võime katta võimalikult pikk vahemaa ilma kütuse varusid täiendamata 63. Milleks on laeval kogunemis- ja päästejaamad? 1
laeva kere küljest. Vaata Joonist 8. Sildunud laevad Sildunud laevad on tundlikud mööduvate laevade korral tekkivast interaktsiooni-nähtusest, eriti suure möödumiskiiruse korral. Tekkivad jõud ja momendid võivad põhjustada sildunud laeva tõmblemise kinnitusotstel selliselt, et otsad purunevad. Tõmblemine pikisuunas tekitab ilmselt suurimaid pingeid springides. Õõtsumine ja seegamine aga pingestab enim põikotsi. Efekt võib olla võimendatud vaikaidele sildunud laevadele kui samal ajal tegutseb pikihoovus. Kai vaiad vähendavad hoovuse kiirust kai läheduses, laeva teisele poole jäävas küljes aga on hoovus segamatu. Sellest tekkib laeva kaist eemale kiskuv tõmme, mis võib olla isegi nii tugev, et mõned otsad ei pea vastu. Joon. 8. Kallas
tuntavat võnkeperioodi aga laevasolijad ei märka. Vaatamata väiksele amplituudile võivad isegi väikeste pikikallete korral vööris ja ahtris tekkida suured kiirendused, mis võivad ületada külgõõtsumisel tekkivaid. Täävid, eriti vöör, võivad sügavale vette sukelduda või saada tugevate löökide osaliseks slamminguks nimetatava nähtuse puhul. Joon. 3.31. Seegamine (yaw, рыскание) on perioodilistest ja juhuslikest mõjutustest tulenev horisontaaltasandis võnkumine vertikaaltelje ümber ehk teisisõnu - hälbimine kursist paremale ja vasakule (Joon. 3.32.). Selle võnkumise periood ja amplituud ei ole etteaimatavad ehkki põhiliseks mõjutajaks on lainetus. Joon. 3.32. Vertikaalõõtsuvuseks (heave, вертикальная качка) nimetatakse laeva võnkumist vertikaalpinnas
annaabi.ee 
