VEISTE SEEDEELUNDKONNA ISEÄRASUSED
Mäletsalisete eesmaod on unikaale ehituse ja funktsioonidega,
väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Lihtmaoga loomadel on
seedetrakti mikrofloora vähe arenenud. Erandiks on hobune kelle umb-ja käärsooles
toimuvad mikrobioloogilised protsessid võrdlemisi intensiivselt. Ka sea käärsooles toimuvad
mõningased protsessid. Et aga seedekanali alumises osas ei toimu enam nimetamisväärsel
määral toitainete imendumist, siis on seal mikroorganismide mõju seedimesele ei vähene.
Sööda mälumisel eritub sülge. Sülje eritumine on kaasasündinud refleks ja selle kogus sõltub
eelkõige mehhaanilisest ärritusest, sööda omadustest, mälumise kestusest, isust ja teistest
teguritest. Herbivoorid (taimetoidulised) eritavad sülge suures koguses, ligikaudu 10% oma
kehamassist, täiskasvanud veised isegi rohkem (lehm 100-180 liitrit ööpäevas). Täiskasvanud
siga võib ööpäevas eritada kuni 15 l ja hobune 40 l sülge. Need suured vedelikukogused sülje
annaabi.ee 
