M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
makstagu või palka.
Noh, kolme nädala pärast oli kõik korras. Särgi olime õigel ajal pirukaga ärä saatnud; ja iga
kord kui mõni rott Jimi hammustas, kirjut as ta natuke oma päevikusse, kuni verd jooksis.
Suled
olid valmis, pealkirjad ja kõik muu käiakivisse uuristatud, voodijalg läbi saetud; ka saepuru
olime ära söönud ja sellest koleda kõhuvalu saanud. Arvasime, et valu kätte sureme, aga ei
surnud. See oli kõige seedimatum saepuru maa peal; Tom ütles seda-sama. Niisiis, nagu
ütlesin, oli kogu töö lõpuks tehtud; ja me olime kõik koledal kombel väsinud, kõige rohkem
Jim. Vana peremees oli paar korda kirjut anud Orleansi lähedal elavale istanduse omanikule,
et ta tuleks ja oma põgenenud neegri ära viiks; aga ei saanud vastust, sest sihukest istandikku
polnud olemaski. Ta arvas siis, et paneb Jimi kohta kuulutuse St. Louisi ja New Orleansi
lehtedesse. Kui ta St