kompotid, tarretised, küpsetatud õunad. • See nimekiri üsna muljetavaldav ning õhkgrillide ja multipottide ilmumine on muutnud elu oluliselt kergemaks: nüüd on mitmekesiselt ja maitsvalt süüa teha palju lihtsam. Ensüümidega toetamine • Kroonilise pankreatiidi korral tekib kõhunäärme kudede ärrituse tõttu harilikult ensüümipuudus. Toidu lagundamiseks vajalikke seedeensüüme toodetakse ebapiisavas koguses. Seetõttu määrab arst ensüümasendusravi, mis peab toimuma ensüüme sisaldavate ravimite abil. Sellised ravimid kujutavad endast puhastatud seapankreatiini, mis sisaldab kõiki vajalikke seedeensüüme. Nii saab see võtta enda peale osa kõhunäärme kadunud välisnõristuslikust funktsioonist. • Seedeensüüme sisaldavad ravimid omavad harilikult maohappe kindlat katet ning ensüümid aktiveeritakse alles kaksteistsõrmiksoole algusosas
38. Täiskasvanud inimese hingamismaht on rahulolekus 0,4-0,6 liitrit 39. Ekspiratoorseks reservmahuks nimetatakse õhu hulka, mida on võimalik välja hingata pärast: normaalset väljahingamist 40. Väljahingatavast õhust moodustab hapnik umbes: 15% 41. Hingamiskeskuse talitlust ei mõjuta oluliselt: kopsualveoolide väljavenituse aste 43. Parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse suurenemine: stimuleerib seedenõresid produtseerivate näärmete talitlust 44. Kuigi sapp ei sisalda seedeensüüme, on ta väga vajalik: lipiidede seedimiseks ja imendumiseks 45. Tärklis meie söödud leivast imendub: peensooles glükoosina 46. Seedetrakti talitlust reguleerivad seedehormoonid on: gastriin ja sekretiin 47. Toiduga saadavate valkude lõhustumine aminohapeteks algab maos 48. Pankrease nõres sisalduv seedeensüüm trüpsiin: lagundab valke 49. CO2 liigse väljutamise tõttu hüperventilatsioonil võib tekkida respiratoorne alkaloos 50
Kaitseb viirus- ja nakkushaiguste eest. A-nägemiseks, naha, kõhrede, luude, limaskestade normaalseks arenguks. D-organism tervikuna, eriti aga luudes kaltsiumi- ja fosforiühendite ainevahetuseks. E-kaitsesüsteemide tugevdamiseks, sugurakkude normaalseks arenguks, vananemisprotsesside pidurdamiseks. Maksa ülesanded See on inimese suurim nääre. Maks toodab rasvade seedimiseks vajalikku sappi. kõhunääre ja selle ülesanded kõhunääre on 10-15cm pikkune elund. Kõhunääre eritab seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksiksõrmiksoolde. Sapp Maksas sünteesitud nõre valmistab ette rasvade seedimist peensooles ja hävitab baktereid Magu ja selle ülesanded. Magu on seedekulgla kõige mahukam osa, mille limaskestas olevad näärmed eritavad maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Seedimise etapid Suuõõs neel ja söögitoru magu kaksteistsõrmik peensool jämesool pärak. Erituselundid Nahk, kopsud, soolestik, neerud. Neerude ehitus ja töö
verre ning vere kaudu kudedesse ja rakkudesse. Soolkanalis allub soolesisu tugevale keemilis-ensümaatilisele toimele ja mõningal määral ka bioloogilisele töötlemisele. Peensooles mõjutavad soolesisu 3 seedemahla: soolenõre; pankrease e kõhunäärmenõre; sapivedelik. Kõik kolm on aluselise reaktsiooniga (pH 7,4-8,3) ja sisaldavad mitmesuguseid seedeensüüme, sapp aga ainevahetusjääke ning ainevahetust soodustavaid aineid. Pankrease- ja soolenõre ensüümide ning sapi mõjul jõuab peensooles lõpule kõikide toitainete hüdrolüüs ja siin toimub ka lahustunud ainete peamine imendumine. Peensoolele järgnevas osas, jämesooles, jätkub seedimine võrdlemisi intensiivselt mäletsejalistel ja hobusel, ainult osaliselt seal. Siin allub soolesisu täiendavalt
uuendamiseks ning mis annavad eluks vajalikku energiat. Need jagunevad makrotoitaineteks ja mikrotoitaineteks. Makrotoitained on vesi, süsivesikud, pasvad ja valgud. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalained. SEEDEKULGLA e. SEEDEELUNDKOD- körgemate organismide suust pärakuni kulgev ööneselundite süsteem, mida söödud toit läbib. SEEDIMINE- toitainete löhustamine seedekulglas väiksemateks koostisosadeks. 2 SEEDENÄÄRMED JA SELLE ÜLESANDED Seedenäärmed toodavad seedenöresid ja seedeensüüme selleks, et saaks seedida. - SÜLJENÄÄRMED (toodavad sülge) - MAONÄÄRMED (toodavad maomahla) - KÖHUNÄÄRE (paikneb mao all ja toodab köhunäärme nöre) - MAKS (toodab sappi seedimiseks) 3 HAMBAD JA SEEDEELUDNKOND 4 SEEDIMINE SUUS, MAOS, 12SÖRMIKSOOLES
(maks ja kõhunääre) Maos algab ka valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. Magu mahutab korraga üsna palju toitu ning see võimaldab olla inimestel pikemat aega söömata. Lagundatud aminohapped imenduvad maost verre ja kantakse keharakkude juurde. Neist saab hiljem rakkudes ehitada juurde kehale vajalikke valke. (nt tärklis ja rasvad) Maost liigub toit peensoolde. Peensoolde avanevad sapijuha ja kõhunääre, mis toodavad teisi vajalikke seedeensüüme. Kõige aktiivsem on seedimine peensoole alguses ehk kaksteistsõrmiksooles. 3. Kirjelda seedimist ja toitainete imendumist peensooles ja jämesooles. Peensoolest imenduvad verre süsivesikute ning valkude koostisosad, samuti vitamiinid, mineraalained ja vesi. Rasvade lagunemisel tekkinud glütserool ja rasvhapped imenduvad lümfi. Rasvade lagunemisel osaleb ka ensüüm lipaas. Läbi peensoole läheb vedel soolesisu jämesoolde, kus toimuvad järgmised
4) Peensoole ja mao, jämesooles motoorika ülesandeks seedekulgla sisaldise edasitransportimine 5) Seedekulglal sisesekretoorne funktsioon mao ja peensoole limaskestaas sisesekretoorseid näärmerakke, mis saadavad oma produkti verre ja mis reguleerivad seedeelundite talitlust, aga osa neist ka kogu organismi talitlust, nt toitekäitumist (nälja- ja küllastustunde teke) SEEDEENSÜÜMIDE TOIMEKS VAJALIKUD TINGIMUSED Seedeensüüme väljutatakse seedenäärmetest vastava nõrega, nt süljega (süljenääre), kõhunäärmenõre, maonõre, soolenäärmenõre. Erinevate ensüümide toimeks on vaja erinevaid tingimusi: 1) Teatud temperatuur 2) Ph-tase 3) Aktivaatorite juuresolek Seedeensüümid jagunevad 3 rühma: 1) Süsivesikuid lõhustavad - amülolüütilised 2) Valke lõhustavad proteolüütilised (proteaasid) 3) Lipiide lõhustavad lipolüütilised
kihulased, parmud, puuk) Ektoparasiidid, kes on väheliikuvad, levivad kokkupuutekontakti korral (sügelislestad, väivid) Suukaudne KAHJUSTAV TOIME ORGANISMILE Toituvad seedekulglas olevast söödast, kehavedelikest ja kudedest Mehaaniline kahjustus. Vigastavad limaskesti, siseelundeid ja nahka. Ummistavad torujaid organeid Toksiline toime Hemolüütiline vere hüübimine , lõhustavad vererakke Antikoagulatoorne KNS kahjustav Seedeensüüme desaktiveeriv Parasitoos on üldhaigus, mis häirib peremeesorganismi kõiki talitlusid otseselt või kaudselt. PARASITOOSIDE KULG Heades tingimustes kulgevad tihti subkliiniliselt Kliiniline haigestumine intensiivne nakkuse korral Noorhobustel kulgevad rändevastsete põhjustatud haigused ägedalt Subkliiniline haigus võib avalduda immuunsuse vähenedes, talvel või kevadtalvel Välisparasiitide invasioon on aktiivne talvel ja kevadtalvel (lestad,
Maost peensoole algusossa kaksteistsõrmiksoolde liikunud toidukörti hakkavad seal mõjutama soole enda nõre ja kahe väga olulise seedenäärme maksa ja kõhunäärme nõre. Rasvade lõhustumine algab kaksteistsõrmiksooles. Maks on kõige suurem nääre, mis toodab sappi. Sapp muudab rasvad hõlpsamini seeditavamaks. Sapi põies võivad tekkida sapikivid, mis põhjustavad valusi ja takistavad sapi liikumist. Maks lagundab mürkaineid, ntks alkohol. Kõhunäärme nõre sisaldab erinevaid seedeensüüme. Selle nõre suundub kaksteistsõrmiksoolde. Kaks tähtsamat ülesannet neutraliseerib happelist toidumassi, lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Tärklisest moodustub lõpuks lõhustumisel glükoos. Rasvad lõhustuvad ka väiksemateks molekulideks glütserooliks ja rasvhapeteks, mis imenduvad lümfisoontesse. Erituselundid on neerud, soolestik, kopsud ja nahk
need nahka panna võiksid. Nendeks võivad olla väikesed rõngussid, aerjalalised, putukad ja nende vastsed. Suuremad hüdralaste liigid püüavad ka väikesi kalu. Hüdralase kombitsad liiguvad vaikselt vees hetkeni, mil silmapiirile ilmub saakloom. Sel hetkel tulistavad kombitsad välja kõrveniidi, halvavad saagi ning suruvad suuavasse. Kui ohver on suuremõõtmeline, ajab hüdra suuava pärani. Kui toitu gastraalõõnde jõuab, hakkab hüdralase keha kokku tõmbuma ning seedeensüüme eritama, seetõttu lagundatakse toit mehaanilisel ja keemilisel meetodil. Kui saakloom tervikuna sisemuse ei mahu, neelab hüdralane alla vaid ühe osa. Kui see on seeditud, lükatakse saak sügavamale. Kui tavapärast toitu napib, muudavad mõned hüdralased oma toidusedelit. Kuigi nad on lihasööjad, hakkavad nad toituma nende kehas elavate ainuraksete ripsloomade poolt eritatavatest ainetest. PALJUNEMINE Hüdralased paljunevad kahesugusel viisil
TOITUMINE Täiskasvanud jaanimardikad ei söö mitte midagi. Vastsed see-eest on äärmiselt aplad. Nad on röövloomad ning püüavad igasuguseid tigusid. Jaanimardika vastne järgneb teole selle poolt maha jäetud limajälge pidi. Mõistatuseks jääb, mismoodi nad taipavad, millises suunas mööda jälge minna, ent väljavaadatud saagil pole just kuigi palju põgenemisvõimalusi. Jaanimardika vastsel on vibujalt kaardunud suised, mille abil ta ohvri kehasse äärmiselt tõhusaid seedeensüüme pritsib, mis muudab ohvri keha püdelaks massiks, mille vastne seejärel sisse imeb. Sarnaselt paljude teiste röövvastsete liikidega ei ole ka jaanimardika vastne võimeline tahket toitu närima ega neelama. Sageli juhtub, et surmatud limusega on maiustamas mitu jaanimardika vastset. Sel juhul on need suutelised saaklooma palju kiiremini "vedeldama", ent ka siin võitlevad nad omavahel soodsaima asendi pärast. JAANIMARDIKA VAATLEMINE
Paikneb mao taga kõhuõõne tagaseinal. Toodab hormooni insuliin, mis soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Insuliini puudumisel veresuhkru tase tõuseb (normaalselt on glükoosi tase veres 0,8 1,1 g/l ).Kui glükoosi on veres juba 1,6 1,8 g/l, on neerude glükoosi tagasiimendamise võime ammendatud ja glükoos läheb üle uriini. Insuliini puudulikkuse korral areneb suhkrutõbi. Lisaks toodab kõhunääre veel seedeensüüme. Sugunäärmed Testosterooni funktsioonide hulka kuulub mehe sugunäärmete arengu ja sekundaarsete sootunnuste väljakujunemise tagamine. Lisaks on testosteroonil valgu sünteesi (eriti lihasvalkude sünteesi) soodustav toime, millega seletub mehe organismis suhteliselt suurem lihasmassi osakaal võrreldes naisega. Samuti on hormooniga seotud mehe vere suhteliselt suurem hemoglobiinisisaldus ja erütrotsüütide hulk
peensoole ulatuses ja annavad talle sametise ilme (u. 4 miljonit, kõige tihedamalt duodeenumis). Lihaskest koosneb 2 kihist, seespool ring, väljaspool pikikihist. Serooskest ümbritseb väljastpoolt. Mida toodab peensoole limaskest? soolenõret Kui palju toodetakse ööpäevas soolemahla? 1,5L 19. Kõhunääre lad. k. pancreas Nimetage, milliste toitainete lõhustamisel osaleb kõhunäärmenõre Toodab olulisi seedeensüüme amülaasi (süsivesikute lammutamine), lipaasi (rasvade lammutamine) ja trüpsinogeeni (valkude lagundamine). Kui palju toodetakse ööpäevas kõhunäärmenõret? 1,5L 20. Maks lad. k. hepar kaal 1,5kg Asukoht ülakõhus parempoolses osas Milles seisneb maksa funktsioon? Maksafunktsiooniks on võõrkehade kahjutuks tegemine (Inaktiveerib hormoone, veredepoo ja veedepoo, energia allikas, laguproduktide ekskretsioon)
Mis regulaarib hingamist? - Piklikajus paiknev hingamiskeskus hingamislihaste kiirendamise või pärssimise kaudu Kuidas on toitainetega seotud inimese seedekulgla seintes olevad retseptorid? - retsepterid reageerivad limaskestade ärritusele, seedekulgte seine venimisele, toitainete ja nende lõhustamisaaduste sisaldusele Mida eelkõige kasutavad rakud energia tootmiseks? - glükoosi Mida inimesele vajalikku toodab pankreas? (3) - insuliin - Glükagoon - Seedeensüüme Kuidas on seotud hüpotaalamus neerude tööga? (2) - hüpotaalamuse rakud registreerivad verekoostise muutuse. - Hüpotaalamuse janukeskus registreerib veehulga vähenemise ja tekib janutunde Kus nefronid asuvad ja mis on nende ülesanne? - Neerus asuv mikroskoobiline osa, milles tekib uriin. Nefronid talitlevad kolmes etapis: filtreerimine, tagasiimendumine, aktiivne eritamine Kui suure % tarbib aju kogu energiast, mis inimese elu jooksul omandab? - ~20%
mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu manõrega. Maos algab valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. 6.Maks asetseb paremal pool ülakõhus mao kõrval. See on inimese suurim näärem Maks toodab rasvade seedimiseks vajalikku sappi. 7.Sapipõide koguneb maksas toodetud sapp, mis juhitakse sealt kaksteistsõrmiksoolde. 8.Kõhunääre on 10-15cm pikkune elund, mis paikneb lõhuõõnes mao alumise osa taga. Kõhunääre eritab seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksteistsõrmiksoolde. 9.Kaksteistsõrmiksoole algusosa, kuhu suubuvad kõhunäärme ja sapipõie juha. Kaksteistsõrmiku nimetus tuleneb selle pikkusest. Ligikaudu sellise pikkuse saame, kui asetame kaksteist sõrme kõrvuti. 10.Peensool on seedekulga kõige pikem osa. Peensooles lõppeb seedimine ning algab toitainete imendumine verre ja lümfi. 11.Jämesool on seedekulga lõpposa kus jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad
1. Endrokriinnäärmed (ainult hormoonide tootjad) a) hüpofüüs ehk ajuripats - kasvuhormoon b) epifüüs ehk käbikeha - melatoniin, mis aitab ööpäevast rütmi seada c) kilpnääre - türoksiin d) kõrvalkilpnäärmed - parathormoon, mis reguleerib Ca- P vahetust e) neerupealised - kooreosas kortikosteroidid ja säsis adrenaliin 2. Segatüübilised näärmed a) kõhunäärmest 4% - insuliin ja glükagoon (ülejäänud 96% toodab seedeensüüme) b) sugunäärmed - suguhormoonid c) platsenta ehk emakook (põhiülesanne ainevahetus loote ja ema vahel) - sünnitust kontrolliv progesteroon. d) (harknääre - signaalmolekulid, mis kontrollivad immuunsusfunktsiooni) Hormoontoime jaotus 1. Endokriinne - hormoonid lähevad kedavedelikesse (verelümfi) ja mõjutavad kogu keha 2. Parakriinne - koehormoonid - hormoon toimib teatud kitsas piirkonnas nt seedekulglas on teada üle 30 koehormooni 3
Peensooles sedub lõplikult enamik toitaineid.Süsivesikud ja valgud on siiajõudes juba osaliselt seedunud,rasvade lõhustumine aga algab kaksteistsõrmiksooles. Maks asetseb mao kõrval ülakõhus paremal.Maks toodab sappi.Maksa küljes paikneb põietaoline kotike sapipõis.Sinna koguneb sapp, mis on kibeda maitsega rohekaskollane vedelik. Sappi moodustub pidevalt.Ülejääk talletub sapipõies ja seda kasut. siis kui inimene sööb rasvarikast toitu.Sapp ise seedeensüüme ei sisalda kuid ta muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks: rasvad muutuvad väikesteks tilgakesteks mida ensüümid hiljem lõhustavad.Sapipõies võivad tekida sapikivid,mis põhjustavad valusid ja takistavad sapi liikumist.Peale sapi sünteesile on maksal ka teisi ül. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest.Kogu soolestikust tagasipöörduv veri läbib maksa ning maksaensüümid muudavad mürgised ühendid mis toiduga organismi on sattunud kahjutuks.Maks on ka toitainete
Imendumispinna suurendamiseks on soole seinad kurrulised. Peensoole sisepinda suurendavad ka soolehatud. Need annavad soolele sametise välimuse. Peensooles jõuab seedimine lõpule. Jämesool *Sisaldis on poolvedel, kuid kuna vesi imendub pidevalt tagasi, muutub toidumass üha tahkemaks. Lõpuks jäävad jämesoolde vaid tahked toidujäägid mida organism ei kasuta, need eemaldatakse mõne aja pärast päraku kaudu. Maks *Asetseb mao kõrval paremal pool ülakõhus. *Toodab sappi- ei sisalda seedeensüüme, kuid ta muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. *Maksa küljes paikneb sapipõis-seal võivad tekkida ka sapikivid, mis põhjustavad valusid ja takistavad sapi liikumist. *Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest *Maks on toitainete varupaik, ta muudab sooltest verre imendunud ülemäärase glükoosi varuaineks. Kõhunääre *Paikneb kõhuõõnes mao alumise osa taga *Eritab suures kogustes nõret, mis suubub kaksteistsõrmiksoolde- see täidab seedimisel kaht olulist ülesannet 1
(sapipigment bilirubiin, kolesterool), Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl-, HCO3-. Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles. Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles, portaalveeni kaudu tagasi maksa. Sapphapped on rasva emulgaatorid rasvamolekulid lipaasidele paremini kättesaadavad 16. Seedimise membraanifaas ja soolenõre osa selles. Soolenõre koostis. Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega
Mao sein-piki-, ring- ja põikilihaskiht. Maks-asub parema roide all, nääre, mis toodab sappi. Sisemine pind-parem ja vasak sapitaalvagu, ühendav ristvagu. Vaod jag parem ja vasak sagar, ruutsagar, sabasagar. Sapipõis-ühismaksajuha väljasopistus. Põhi ulatub maksa alumise serva alt välja, kael kitseneb sapipõiejuhadeks. Kõhunääre e pankreas-piklik sagarikulise ehitusega elund, millel on ekso- kui endokriinnäärme funktsioon. Eksokriinne osa produsteerib seedeensüüme sisaldavat sisaldavat kõhunäärmenõret, mis kaksteistsõrmikusse jõudes, osaleb seedeprotsessis. Endokriinne osa toodab hormoone ja eritab neid verre. Peensool-jag kaksteistsõrmikuks, tühi-ja niudesooleks. Kaksteistsõrmikusse suubuvad läbi ühise ava peensoole ühissapijuha. Kinnisti kaudu suunduvad peensoolde veresooned ja närvid. Peensoole limaskest sisaldab näärmerakke, mis toodavad ensüüme, lima sisaldavat soolenõret. Jämesool-jag umb-, käär- ja pärasooleks
Hingamise mehhanism erineb põhimõtteliselt selgroogsete omast. Nimelt hingavad putukad tsükliliselt -- on faas, mille käigus imetakse keskkonnast hapnikurikast õhku, ja faas, mille käigus eritatakse süsinikdioksiidi. Hingamises esineda külaltki pikad pausid. Eritamine Putukad eritavad Malphigi soonte ja pärakuga. Seedimine Enamusel putukatest esinevad süljenäärmed, kuid nende funktsioon varieerub äärmiselt tugevalt. Tüüpilisel juhul on sülg vedel, seedeensüüme sisaldav aine mis immutab toitu ja toimib seedimise algatajana. Kesksooles toimub toidu lõhustamine organismile vastuvõetavateks aineteks, selle imendumine ja osaliselt ka säilitamine. 6 Kesksoole eesosa on sageli mahukas, kotilaadne ja talitleb toidulaona. Keskosa on paljudel juhtudel liigendatud mitmete umbsoppidega, mis suurendavad imendumiseks vajalikku pinda. Tagasool on harilikult kaetud kitiiniga. Kokkuvõte
algab valkude ja lipiidide lõhustamine. Maomahl on happaline pH 0,9- 2,5, sisaldab soolhapet, pepsiine( lõhustavad valke), lipaasi( lipiide lõhustav) ja kümosiini ( oluline piimavalgu seedimiseks-> kalgerdumine) eritub ööpäevas 1,5-2 l. Mao limaskest on mitmekihiline, epiteelkiht:toodab lima, mis kaitseb maoseinu söövituse eest. Mao põhimiku pearakud eritavad maomahla( sisaldab seedeensüüme) ja katterakud eritavad soolhapet: 1) sisaldab rasvu lahustavaid enesüüme 2) teeb kahjustuks makku sattunud mikroorganismid(et ei tekiks roiskumist, temp. 40 C) 2) aktiveerib pepsinogeene, muutes need pepsiinideks ( valkude süntees) 3) soolhape mõjutab toidu üleminekut maost peensoolde, madal pH soodustab mao tühjenemist. Maos ei toimu süsivesikute seedimist, pH happeline( amülaas inaktiveerub). Isumahl- maomahla
2. Keefir Sarnaselt jogurtile on see fermenteeritud piimatoode rikas probiootiliste bakterite poolest, sisaldades lisaks sellele ka antioksüdante. Eelistada tuleks orgaanilist keefirit, kuna tavatootmisest pärit piimaproduktid võivad sisaldada antibiootikumide ja kasvuhormoonide jääke. Ettevaatlik tuleks olla ka piimatalumatuse kahtluse korral. 3. Hapukapsad Hapendatud kapsad ei ole üksnes rikkad probiootikumide poolest, vaid sisaldavad ka vitamiine A, B. C ja E ning seedeensüüme, mis aitavad soole limaskesta parandada. Hapukapsa ainsad komponendid ongi hakitud kapsas ja sool, mida lastakse mitu nädalat hapneda ilma äädikat või starterit lisamata. Selle tulemusena tekivad sellised piimahappebakterid nagu lactobacillus and pediococcus. Hea on juua ka hapukapsamahla, mis toimib nii kõhulahtisuse- kui ka kinnisuse vastaselt ning aitab kületushaigusi ja grippi ennetada. 4. Tume šokolaad
Alglooma rakumembraan on loomarakule tüüpilise ehitusega ja võib olla ketud elaste katte pelliikuliga. Algloomad liiguvad ebajalgade, viburite või ripsmete abil. Ebajalgadeks ehk kulenditeks nim. mitmesuguse kujuga ajutisi väljasopistavaid tsütoplasma osi. Viburid (pikad niiditaolised struktuurid) ja ripsmed (lühikesed niidid) on sarnase ehitusega. Eristatakse kolme tüüpi toitumis- ja eritusorganelle: Seedevakuool e. Toitekublik, sisaldab seedeensüüme, Sekretoorsed vakuoolid võivad sisaldada valke lammutavaid ensüüme, Eksretoorsetes vakuoolides eritised ja jääkained. Kaitseorganellid esinevad vaid ripsloomadel, nendeks on paisatid, mis kujutavad endast niitjaid väljapaistvaid kehakesi, tungides vaenlase või saakobjekti kehasse halvavad nad selle talitluse. Algloomad paljunevad sugulisel või mittesugulisel tee. Mittesuguline paljunemine toimub mitoosi, pungumise või hulgijagunemise teel. Suguline paljunemine eeldab
17. HARKNÄÄRE; ÜL: e. TÜÜMUS Sünnimomendil kaalub10-12 g.; tema kaal suureneb puberteedi eas; sellest peale hakkab aga taandarenema ning kaalub 3-6 g täiskasvanul. ÜL: produtseerib hormoone tümosiini ja tümopoetiini; seal muudetakse lümfotsüüdid T- lümfotsüütideks, mis on võimelised hävitama organismi sattunud mikroobe või antigeene. 18. PANKREAS. e KÕHUNÄÄRE; HORMOONID; ÜL: Kõhunäärmel on nii ekso- kui endokriinnäärme funktsioon. Eksokriinne osa produtseerib seedeensüüme sisaldavadt kõhunääret, mis osaleb seedeprotsessis; endokriinne funktsioon seisneb hormoonide tootmises ja verre eritamises. INSULIIN: B rakud produtseerivad; kiirendab glükoosi transporti rakkudesseja intensiivistab glükoosi oksüdatsiooni. GLÜKAGOON: A rakud produtseerivad; kiirendab maksas glükogeeni lammutamist ja selle tagajärjel veresuhkru tase tõuseb. Oluline veresuhkru normaalse taseme säilitaja. 19. INSULIIN REGULEERIB glükoosi regulatsiooni.
Erituslik funktsioon. Seedekulgla kaudu väljutatakse toitainete lõhustamisel tekkinud jääkaineid ja sapipigmente. Teatud süsivesikute lõhustamisel jäävad jääkained/kiudained. Alles jämesooles. Sapipigmendid lisanduvad sapiga soolde. Pigmendid tekivad punaliblede lagunemisel. Tumepruun uriin pigmentidega. Sapi äravoolu takistus. Kollaseks läheb hemolüüsikorral, kui punalibled purunevad. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeensüüme produtseerivad seedenäärmed, aga nende toime mõjule pääsemiseks on vajalikud teatud tingimused: Teatud kindla temperatuuri olemasolu - Inimesel +37 kraadi. Teatud kindla pH olemasolu erinevad seedeensüümid vajavad erinevaid pH'sid. Süljeensüümid ajavad neutraalse lähedast pH'd. 6,7-7,2. Aktivaatorite juuresolek aktivaatoriteks võivad olla mineraalsoolade ioonid (nt kaltsiumiioonid või klooriioonid) ja spetsiaalsed ensüümid. 2
pärasooleks. Umbsool võimaldab soolesisul liikuda, aga ei võimalda tagasi liikuda. Käärsooles on rasvkude, mis moodustavad väljasopistused, seal eritatakse lima. Pärasoollihas tahtele ei allu. Maks - Inimese suurim nääre ning seal toodetakse rasvade seedimiseks vajalikku sappi mis koguneb sapipõide, mis juhitakse sealt kaksteistsõrmiksoolde. Sapipõis - Vahelduva kuju ja asendiga lihaseline elund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku. Kõhunääre - Ülesanne on eritada seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksteistsõrmiksoolde. Kõhunääre paikneb kõhuõõnes, mao alumise osa taga. Suuõõnest algab süsivesikute lagundamine, seda teeb süljes olev ensüüm amülaas. Maos valkude lõhustumine soolhappe mõjul ja B12 vitamiini imendumine. Peensoolest kõikide makrotoitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) seedimise ühtne põhikoht on peensoole ülemine osa (sh kaksteistsõrmiksool). See tähendab, et seal muudetakse nad väikesteks
Magu on toidu reservuaar, süsivesikute seedimine jätkub kuni pH langeb alla 5, siis amülaas inaktiveerub ja algab valkude ja lipiidide lõhustamine. Maomahl on happalinepH 0,9-2,5, sisaldab soolhapet, pepsiine( lõhustavad valke), lipaasi( lipiide lõhustav) ja kümosiini ( oluline piimavalgu seedimiseks->kalgerdumine) eritub ööpäevas 1,5-2 l. Mao limaskest on mitmekihiline, epiteelkiht:toodab lima, mis kaitseb maoseinu söövituse eest. Mao põhimiku pearakud eritavad maomahla( sisaldab seedeensüüme) ja katterakud eritavad soolhapet: 1) sisaldab rasvu lahustavaid enesüüme 2) teeb kahjustuks makku sattunud mikroorganismid(et ei tekiks roiskumist, temp. 40 C) 2) aktiveerib pepsinogeene, muutes need pepsiinideks ( valkude süntees) 3) soolhape mõjutab toidu üleminekut maost peensoolde, madal pH soodustab mao tühjenemist. Maos ei toimu süsivesikute seedimist, pHhappeline(amülaas inaktiveerub). Isumahl- maomahla eritumine, mis tekib reflektoorselt enne toidu makku jõudmist
Nimmelüli kõrgusel, saba ulatub põrnaväratini. Elundit läbib kogu ulatuses kõhunäärmejuha, mis avaneb koos ühissapijuhaga kaksteistsõrmikus olevale suurele kaksteistsõrmikunäsale. Kõhunääre koosneb väikestest sagarikest, mille vahel on kohevast sidekoest vaheseinad. Vaheseintes asuvad veresooned ja närvid. Mass 70-80 g Seondumine *eksokriinne funktsioon: produtseerib seedeensüüme sisaldavat kõhunäärmenõret, mis Seedekanaliga kaksteistsõrmikusse jõudes osaleb seedeprotsessis. (toodetakse kõiki ensüüme, mis on seedimiseks vajalikud) *kõhunäärme endokriinne funktsioon seisneb hormoonide tootmises ja verre eritamises. · Joonis lk 118 81. Peensool: Peensoole osad Peensool jaguneb kaksteistsõrmikuks, tühisooleks ja niudesooleks.
). Lisaks suurendavad imendumispinda: a)ring- e. tsirkulaarkurrud (plicae circulares) b) soolehatud (villi intestinales) – mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned (luubi all meenutab peensoole limaskesta pind froteerätikut) c)mikrohatud (microvilli) – väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal Peensoole limaskest (jätk): Peensoole limaskestas on rohkesti mitut tüüpi soolenäärmeid (glandulae intestinales), mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. NB! Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles!) maohape neutraliseeritakse! Peensoole limaskestas on rohkesti lümfifolliikuleid, niudesoole lõpposas on lümfifolliikulite kogumikud – koondlümfifolliikulid e. Peyer`i naastud. Peensoole lihaskest: Ringkiht (seespool) tugevamini arenenud, pikikiht nõrgem ja jaotunud ühtlaselt üle kogu soole.
(2p) Kõhunäärmenõres olev amülaas lõhustab tärklise ja glükogeeni tri- ja disahhariidideks. (1p) Pankreasenõres on valke lõhustavad proteaasid trüpsinogeen ja kümotrüpsinogeen , mis aktiveeritakse duodenumis (2p) Kõhukelmesisesed elundid on täielikult ümbritsetud peritoneumiga (1p) Kõhukelmesisesed elundid on (nimeta) magu täielikult ümbritsetud peritoneumiga (1p) Suure lima nõrisrava näärmeväljana, milles on palju karikrakke, jämesoolekrüpte ja ei produtseerita seedeensüüme, on iseloomustatud (nimeta elund) jämesool? Rütmilised segmentatsioonid, pendelliigutused, peristaltilised liigutused ja hattude kontraktsioonid iseloomustavad motoorikat (nimeta elund) peensool (2p) Sinusoid on maksas asuv verekapillaar Sinusoid on suure läbimõõduga ja õhukuse endoteeliga B1 vitamiin talletatakse maksas ja imendub (nimeta elund) peensooles. Aktiivne D vitamiin toodetakse (nimeta elund) maksas ja neerudes ja talletatakse maksas (nimeta elund)
laienenud osas, mida nimetatakse ka pseudomaoks. Toidu omastamine sõltub paljudest teguritest, millest üks olulisemaid on vee temperatuur. Kõige paremini omastab karpkala toitu temperatuuril 2025 °C. Optimaalsestkõrgemal ja madalamal temperatuuril kalad küll toituvad, kuid toitumisreaktsioon aeglustubja toidu omastamine halveneb. Toitumisreaktsioon esineb karpkalal veel +4 °C juures, kuid toitu ei omastata (seedeensüüme ei toodeta), see lihtsalt läbib sooltoru. Üle 26 °C temperatuuri puhul läbib toit sooltoru kiiremini, kui seedumiseks vaja oleks. Teravili antakse tiiki leotamata ja tavaliselt tervena. Vaid väiksemate kalade jaoks vili purustatakse. Söötmisel tuleb arvestada kalade ööpäevaste toitumisrütmidega. Karpkala toitub kõige intensiivsemalt õhtupoolikul kella 16 ja 21 vahel, kasutades siis üle 50% päevasest söödast
neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on see, et nad koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed- neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. Pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme- osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone Sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisaldab seemnerakke), naistel munasarjades, proditseerivad munarakke. · Mitteklassikaline ehk difuusne neuroendokriinne süsteem (DNS) ühendab neid organismis hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis ka hormoone produtseerivad. Ei ole koondunud ühtseks näärmeks, neid on palju 1. seedekulglas ja 2. NS-s (osa neuroneid
neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on, et koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed, sest neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. (pankreas: välis- pankrease nõre, sisaldab seedeensüüme-osaleb toitainete lõhutsamisel, sise- produtseerib hormoone; sugunäärmed: sise- suguhormoone, välis- meestel seemnevedelikku (sisaldab seemnerakke), naistel munasarjades, proditseerivad munarakke. · Mitteklassikaline ehk difuusne neuroendokriinne süsteem (DNS) ühendab neid organismis hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis ka hormoone produtseerivad. Ei ole koondunud ühtseks näärmeks, neid on palju 1. seedekulglas ja 2. NS-s (osa neuroneid
Maos on happelised maomahlad. Maomahlad lõhustavad toidu supitaoliseks seguks. (Maomahlade toimel lõhustatakse toidus leiduvad taimsed ja loomsed valgud väiksemateks osadeks (aminohapeteks). Lagundatud valgud imenduvad maost verre ja kantakse keharakkude juurde. Neist saab hiljem rakkudes ehitada juurde kehale vajalikke valke. Maos lagundatakse valke. Maost liigub toit portsjonite kaupa peensoolde. Peensoolde avanevad sapijuha ja kõhunääre, mis toodavad teisi vajalikke seedeensüüme. Kõige aktiivsem on seedimine peensoole alguses, mida kutsutakse kaksteistsõrmikuks. Peensoolest imenduvad verre kõik ülejäänud toitained (süsivesikud) ja vesi. Rasvade lagunemisel tekkinud toiduosakesd imenduvad lümfi ja kantakse kehas laiali. Peensooles lagundatakse süsivesikuid edasi ja muudetakse rasvad väiksemateks kerakesteks. Toidujäägid liiguvad peensoolest edasi jämesoolde. Jämesooles toimuvad toiduga
Maos on happelised maomahlad. Maomahlad lõhustavad toidu supitaoliseks seguks. (Maomahlade toimel lõhustatakse toidus leiduvad taimsed ja loomsed valgud väiksemateks osadeks (aminohapeteks). Lagundatud valgud imenduvad maost verre ja kantakse keharakkude juurde. Neist saab hiljem rakkudes ehitada juurde kehale vajalikke valke. Maos lagundatakse valke. Maost liigub toit portsjonite kaupa peensoolde. Peensoolde avanevad sapijuha ja kõhunääre, mis toodavad teisi vajalikke seedeensüüme. Kõige aktiivsem on seedimine peensoole alguses, mida kutsutakse kaksteistsõrmikuks. Peensoolest imenduvad verre kõik ülejäänud toitained (süsivesikud) ja vesi. Rasvade lagunemisel tekkinud toiduosakesd imenduvad lümfi ja kantakse kehas laiali. Peensooles lagundatakse süsivesikuid edasi ja muudetakse rasvad väiksemateks kerakesteks. Toidujäägid liiguvad peensoolest edasi jämesoolde. Jämesooles toimuvad toiduga
103.Milline alltoodud mineraalainetest on kõige olulisem luukoe ehitusmaterjal? Kaltsium 104.Kuidas nimetatakse inimese organismi kõige kõvemat kudet, mis katab hambakrooni? Email 105.Kuidas on söögitoru nimetus ladina keeles? Esophagus 106.Milliseid seedeelundeid on all kirjeldatud? a) Sapi tekke koht → Maks, b) Ehitab ümber ja säilitab toitainete lõhustumisprodukte ning sünteesib erinevaid aineid → Maks, c) Toodab nii seedeensüüme sisaldavat nõret kui ka hormoone → Kõhunääre, d) Sapireservuaar → Sapipõis 107.Millised alltoodud tekstilõikudest on tõesed? *Seedeelundkond k oosneb seedekanalist, mille moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool, ning sellega viimajuhade abil ühenduses olevatest seedenäärmetest nagu süljenäärmed, maks ja kõhunääre. Maksa all paikneb sapi reservuaarina talitlev sapipõis.,
Keisri orjad moodustasid erandliku orjarühma; keisri orja nimetati servus Augusti nostri ('meie keiserliku kõrguse ori'). Tavaliselt said need hiljem vabaks. (lk.207) Sapp see koguneb sapipõide, mis paikneb maksa küljes.Sapipõide koguneb sapp, mis on värvuselt kuldkollane (kuldpruun kuni rohekas) vedelik. Sapp moodustub pidevalt ja seda ei kasutata seedimisel kogu aeg, siis talletub see sapipõies ja organism kasutab seda juhul kui süüakse rasvarikast toitu.Sapp seedeensüüme ei sisalda, kuid ta muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. (lk.210) Nui see on vahend materiaalse objekti pinna löömiseks, tampimiseks või tagumiseks võimaliku eesmärgiga objekt lömastada, purustada, pehmendada, peenendada, vormida vms. Nui oli inimese üks esimesi tööriistu ja relvi.Nuia töö eesmärgiks on olnud tavaliselt objekti mõjutamine objekti pinna mõjutamise kaudu, mitte objekti penetratsioon (vrd. kirves).Nuial ja vasaral on sarnane ehitus, tööpõhimõte ja funktsioon
Mõjutab ainevahetuse kiirust. (ületootmine - kõhnus ja silmad punnis. alatalitlus - paksus ja loius.) KÕRVALKILPNÄÄRMED - Väikseimad sisenõrenäärmed(0,1g). Parathormoon - reguleerib Ca ja P ainevahetust. NEERUPEALISED - a)kortikosteroidid - reguleerivad vee ja mineraalsoolade ainevahteust. b)adrenaliin - mobiliseeriv hormoon(stressihormoon). kiirendab südametööd. Segatüüpi : KÕHUNÄÄRE - 99% sünteesib seedeensüüme. 1% insuliini ja glükagooni- reguleerib veresuhkru taset. Insuliin langetab Glükagoon tõstab. SUGUNÄÄRMED - a) Isastel - testised e. munandid. Ülesandeks sugurakkude ja testosterooni(mees-suguhormoonid) tootmine. b) emastel ovaariumid e. munasarjad, mis toodavad nais-suguhormoone e. Österogeene. NB! mõlemad suguhormoonid mõjutavad sooga seotud tunnuste kujunemist. Hormoonide jaotus : a)Peptiidhormoonid.(mõju kiire ja eluiga lühike. N: Insuliin ja EPO)
pakendamine membraanstruktuuridesse. Lisaks eralduvad Golgi kompleksist struktuurid, millesse ühendid on pakendatud. Golgi kompleksil on teatud eriülesanded: taimedes juurekübara rakkudes toodab ohtralt lima; spermides G kompleks toodab ja säilitab lõhustavaid ensüüme (munarakkude kestade läbistamiseks). G kompleksist eralduvad membraansed struktuurid, mida nimetatakse endosoomideks. Endosoomides on pakendatud materjal mitteaktiivsel kujul. Niimoodi transporditakse seedeensüüme. Sellega kaitstakse sünteesikohta lagundamise eest; sellega luuakse nende kiiresti kasutuselevõetavad varud; pakendist lähtuvalt, saab määrata ära nende sihtkoha. Lüsosoomid Membraaniga ümbritsetud struktuurid, mis sisaldavad lagundavaid ensüüme a) ensüümid lähevad lüsosoomidesse (seda olukorras olukrras kui seda materjali on vähe) b) lõhustuvad ensüümid vabanevad keskkonda (siis on ümbetöödeldavat materjali palju. Autogaagia eneselagundamine
põhiliselt selle eesmises laienenud osas, mida nimetatakse ka pseudomaoks. *Toidu omastamine sõltub paljudest teguritest, millest üks olulisemaid on vee temperatuur. Kõige paremini omastab karpkala toitu temperatuuril 2025 °C. Optimaalsestkõrgemal ja madalamal temperatuuril kalad küll toituvad, kuid toitumisreaktsioon aeglustubja toidu omastamine halveneb. *Toitumisreaktsioon esineb karpkalal veel +4 °C juures, kuid toitu ei omastata (seedeensüüme ei toodeta), see lihtsalt läbib sooltoru. * Üle 26 °C temperatuuri puhul läbib toit sooltoru kiiremini, kui seedumiseks vaja oleks. Karpkala toitainete vajadus *Looduslik toit sisaldab kõiki karpkala kasvuks ja arenguks vajalikke toitaineid. *Poolintensiivse kasvatuse puhul ei ole tiigis kõigi kalade jaoks looduslikku toitu piisavaltja mingil perioodil tuleb anda lisasööta. * Kalade sööt peab sisaldama kindlas vahekorras valku, rasva, süsivesikuid, mineraalaineid ja vitamiine
emotsionaalselt pingelistes olukordades (tugev parasümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine). Krooniline kõhulahtisus põhjustab dehüdratsiooni. Vesise diarröa korral võib vedelikukaotus olla nii kiire, et vedelikku tuleb manustada intravenoosselt või subkutaanselt, et vältida vere mahu ja rõhu vähenemist. 24. Mäletsejaliste eesmao ehitus ja funktsioonid Eesmagu koosneb võrkmikust, vatsast, kiidekast ja libedikust. See ei tooda seedeensüüme, vaid toimub fermentatsioon ehk mikroorganismide teostatud anaeroobne lagundamine. Võimaldab toorkiu, s.o tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamist bakteriaalsete ensüümide abil. Tekivad VFA (lenduvad rasvhapped - äädik-, proprioon- ja võihape), mis on oluline energiaallikas. Vats – teeb koostööd võrmikuga. Kui toiduosake on liiga suur ja hakkab võrmiku minema, siis puuteärrituse tõttu tekib loomal mälumisrefleks ja söögitoru kaudu läheb toit üles.
sapisüsteem. *Mesenhüüm indutseerib kahe pankrease punga kujunemist (dors ja ventr pung). Ventraalse punga arengut mõjutavad südamest pärit signaalid ja dorsaalset nt seljakeelikust ja dorsaalaordist tulevad signaalid ning lisaks vajab see retinoolhappe olemasolu. Lõpuks kasvavad dorsaalne ja ventraalne osa kokku. Inimesel säilib vaid ventraalne pankrease juha, mis viib seedeensüüme soolestikku. · Kopsude areng hingamiselundkond areneb samuti ürgsoolest vastusena südamest tulevale FGF signaalile. Esmalt tekib larüngotrahheaalne vagu, mis pikeneb ventraalselt. Vagu jaguneb kaheks haruks, millest arenevad kopsud ja bronhid. Oluline on endodermaalse epiteeli ja mesenhüümi vastastikune signalisatsioon. (Endoderm vooderdab hingetoru, bronhe ja kopsu alveoole.)
vahekord on 1 : 2,5 kuni1 : 3), seedub toit põhiliselt selle eesmises laienenud osas, mida nimetatakse ka pseudomaoks. Toidu omastamine sõltub paljudest teguritest, millest üks olulisemaid on vee temperatuur. Kõige paremini omastab karpkala toitu temperatuuril 20–25 °C. Optimaalsestkõrgemal ja madalamal temperatuuril kalad küll toituvad, kuid toitumisreaktsioon aeglustubja toidu omastamine halveneb. Toitumisrefleks esineb karpkalal veel +4 °C juures, kuid toitu ei omastata (seedeensüüme ei toodeta), see lihtsalt läbib sooltoru. Üle 26 °C temperatuuri puhul läbib toit sooltoru kiiremini, kui 130 seedumiseks vaja oleks. Karpkala toitainete vajadus Looduslik toit sisaldab kõiki karpkala kasvuks ja arenguks vajalikke toitaineid. Poolintensiivse kasvatuse puhul ei ole tiigis kõigi kalade jaoks looduslikku toitu piisavaltja mingil perioodil tuleb anda lisasööta.
Täiskasvanud seal on peensoole kogupikkus 16-21m (sellest 4-5% kaasteistsõrmik, 88-91% tühisool ja 4-5% niudesool). Kasteistsõtmikus segunevad maost tulev küümus maksa-,pankrease- ja peensoolenõrega. JÄMESOOL Sigadel on suhteliselt lühike umbsool ja pikk käärsool. Täiskasvanud sigadel on jämesoole kokugpikkus 3,5-6m. Käärsoole pikkus on ligikaudu 25%peensoole pikkusest, kuid tema mahutavus on sama. Jämesoole limaskestas puuduvad seedeensüüme tootvad näärmed. SIGADE SEEDESÜSTEEMI TALITLUS SÜLG Niisutab toitu. Libestab söögitoru. Sisaldab tärklist lõhustavaid seedeensüüme (kuigi sülje alfa-amülaasi aktiivsus on väike võrreldes pankrease omaga 1:250 000). Sülg sisaldab vett, lima, alfa-amülaasi,lüsosüümi,immuunglobuliibi A. MAONÕRE Süsivesikute seede toimub maos sülje ensüümide mõjul seni, kuni mao pH langeb alla 3,6. Mao madala pH moodustab barjääri, mis ei lase mikroobidel tungida soolestikku.
Jämesoolde jõuab vaid kuni 10% aminohapetest, mis seal bakteriaalselt muundatakse. Aminohapete imendumine soolerakku toimub peamiselt Na-gradiendi energia arvel, happelised dikarboksüülsed aminohapped imenduvad aga passivselt kandja abil. (lk 52-55, medbiokem II osa) Valkude ainevahetuse eripära mäletsejalistel. Mäletsejaliste mahukates eesmagudes, eriti vatsas ja võrkmikus, asub seede seisukohalt äärmiselt tähtis mikrofloora ja fauna. · Seedeensüüme sisaldavat maonõret produtseerib ainult libediku limaskest. · Eesmagudes mikroorganismide kaastegevusel toimuvad protsessid puudutavad eelkõige süsivesikuid ja valke. · Valkude seedet eesmagudes iseloomustavad ulatuslikud keemilised protsessid, mis seisnevad lõhustumises, ümbermoodustumises ja mitmesugustes sünteesides. · Mikroorganismid võivad sünteesida asendamatuid aminohappeid ja neist
glükoosist on alkoholikäärimine. Alkohol- ja piimhape-käärimine on kuni püruvaadi tekkeni identsed. Alkoholkäärimise roll seisneb ATP tootmises anaeroobsetes tingimustes, mis toimub pärmide ja mõnede bakterite tsütoplasmas, kus on vastavad ensüümid olemas. Alkoholikäärimine lõhustab glükoosi kaheks etanoolimolekuliks, andes 2 ATP'd ja eraldab 2 molekuli CO2'e. Eesmaos asub seede seisukohalt ülioluline ning liigirikas mikrofloora ja fauna. Seedeensüüme sisaldavat maonõret produtseerib ainult libediku limaskest. Eesmaos mikroorganismide kaastegevusel toimuvad protsessid puudutavad eelkõige süsivesikuid ja valke. Normaalse mikrofloora olemasolu eesmaos võimaldab mäletsejalisel lõhustada seedekanali nõres leiduvate ensüümide toime suhtes inertset tselluloosi esialgu - ja - glükoosiks, edasi allutatakse nimetatud monoosid käärimisprotsessidele, kus moodustuvad
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 22 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond Sapp, mida sekreteeritakse maksas, pääseb duodeenumisse tänu Sphinkter Oddi lõõgastumisele, selle eest vastutab hormoon pankreosümiin-koletsüstokiniin. Eriti rohkelt eritub sappi siis, kui duodeenumisse sattunud küümus on rasvarikas. Enamus seedeensüüme sisaldub soole mikrohattude enterotsüütide poolt. Süsivesikute, rasvade ja valkude seedimine toimub otsekontaktis enterotsüütidega, mis sisaldavad -peptidaasi -laktaasi (galaktoos-glükoos), maltaasi (maltoos-glükoos), sukraasi (fruktoos-glükoos) -lipaasi Seedenäärmed sooles sekreteerivad ensüümi enterokinaasi. Soolevalendikus imendumisest võtavad osa erinevad mehhanismid 1. difusioon 2. filtratsioon a. kandjate abil b. pinotsütoosi teel
Igal järgneval tasandil väheneb nii organismide biomassi kui ka neid läbiva energia hulk, mille tulemusena moodustub toitumispüramiid. toksiline toime (kr. toxicon -- mürk) -- mürgine toime. Toksilise toimega on nii nugilistest erituvad ja nende kehas leiduvad ained kui ka nugiliste ainevahetuse lõppsaadused. Toksiline parasiidi patogeenne toime peremehesse on hemolüütiline ehk vererakku lõhustav, antikoagulatoorne ehk vere hüübimist takistav, peremehe seedeensüüme inhibeeriv või närvisüsteemi kahjustav. Intoksikatsioon võib ilmneda ka pärast dehelmintiseerimist, kui surmatud nugilisi (näit. solkmeid) lahtistitega õigeaegselt seedekulglast ei eemaldata ja nende seedumisel vabaneb rohkesti toksilisi aineid. transmissiivne nakkustee (ld. transmissio -- ülekanne) -- siirutusnakkus. Nakatunud verdimevad ektoparasiidid (puugid, kanalestad, tiivulised nugiputukad, kaanid jt.) süstivad
*teatud haiguste puhul näidustatud (kõrgvererõhutõbi). Range taimetoitluse puudused: *toitainete poolest liiga vaene, et tagada lapse normaalne areng ja kasv; *kalorivaene toit, lisakoormus seedeelunditele 13 13 sünteesitakse hulgaliselt seedeensüüme, suured ATP lisakulud; *probleemid raske kehalise töö puhul; *vähe asendamatuid aminohappeid; *võimalik süüa vajalik AH-te kogus, kuid on vaja 15% lisaenergiat, suur lisakoormus; *vitam D ja B12 saamise probleemid; *Ca omastam raskendatud; *rauapuudus; *tsingivaegus, mis omakorda tingib sigimatuse; *toksiinid + tihti lisaained; *taimede kohastumine ärasöömise vastu mehhaanilised ja keemilised kaitsemehhanismid. 28. Söögiisu ja nälg
annaabi.ee 
