Uurimus Ariel Color & Style universaalne pesupulber värvilistele riietele Esimeseks pesuvahendiks oli seep. Neid on tehtud ammustest aegadest ning erinevate meetoditega. Enamasti keetes rasvade ja tuhaga. Arheoloogide sõnul on seepe tehtud juba 2800 eKr, aga võimalik, et ka isegi varem. 15. sajandil hakati Hispaanias tegema oliiviõli baasil seepe. Esimene kunstlik seep tehti Esimese maailmasõja ajal. Esimese täissünteetilise seebivaba pesupulbri töötas välja 1929. aastal saksa keemik dr H. G. Bertsch. 1933a. tulidki turule Saksamaal sünteetiline pulber Fewa ja USA-s Procter& Gamble poolt loodud Dreft. Paraku tulid mõlemad toime vaid kergelt määrdunud pesuga. Alles 1943. aastal välja töötatud sünteetiline pesupulber Tide suutis rahuldavalt puhtaks pesta ka tugevasti määrdunud pesu. 1946. Aasta oktoobris turule tulnud uue pesupulbri edu oli määratu. Tide´ist sai paari
Seebid ja puhastusvahendid: Puhastusvahendite kasutamise eesmärgiks on eemaldada meiki, rasu, mustust ja surnud naharakke, sammuti vajadusel valmistada nahka ette paiksetele ravivahenditele. Paljudel inimestel on väärettekujutus, et nad peavad nahka "sügavpuhastama" ja eemaldama kogu rasu. Sellisel juhul eemaldatakse ka kogu nahka kaitsev lipiidkiht ja nahk muutub väga kuivaks. Enamus standardseid kehaseepe on liigselt kuivatavad näole. Näo pesemiseks eelistage seebivaba, mitte-kuivatavat, niiskust säilitavat puhastusvahendit. Isegi tooted tundlikule nahale võivad mõnikord sisaldada detergenti, mis liialt kuivatab nahka. Juhul, kui toode osutub liialt niisutavaks, jättes naha "libedaks", võib kasutada vahtusid. Vahud jätavad sageli värskema ja puhtama tunde. Kuivale ja tundlikule nahale sobivad lipiidsemad puhastajad, mis sisaldavad kas tsetüülalkoholi, veebaasilisi kreeme või vanniõlisid.