ning teine osa, mis tõukab vett. Kui sissetulev valguskiir jõuab seebimulli välispinnale , osa valgusest peegeldub koheselt, samal ajal kui osa lähevad kelmesse. Kui valguskiir on jõudnud sisemisele pinnale saab see kohe tagasi peegeldatud välispinnale. Kui meie esimesel küsimusele, miks tekivad mullile värvid leidsime vastuse lihtsalt siis järgmise küsimusega läks meil aga palju raskemaks. Nimelt ei suutnud me välja mõelda millest sõltub värvide vaheldumine seebimullil. Natuke asja uurides ja ise juurde mõeldes saime aru, et värvide vahelduminegi sõltub seebimulli kile paksusest. Tänu vee aurumisele, muutub seebimull aina õhemaks ning tänu sellele näeme me mullil erinevaid värve. Õhukesed nii öelda mulliseinad, muudavad õhemaks ka mullis levivad lainepikkused, alguses tehakse olematuks punase värvi ulatus, mida õhemaks läheb mull, seda rohkem värve kaduma hakkab ning nii kuni mulli lõhkemiseni.
õppima. Ema käskis tal raamatu virna padja alla panna. Hiljem hakkas rahvas mõtlema, et kuidas ta niimoodi käigu pealt targaks sai. Perekond Seebimull mõtles välja Samueli fotograafilise mälu. Ajapikku avastas perekond Seebimull, et kui panna palju raamatuid padja alla ei jää sealt sugugi palju meelde. Samuel oli nii kuulus ja tark, et ei pidanud enam kooliski käima, selle asemel ta esines jagas autogramme ja pidas kokakursusi. Kuna perekond Seebimullil oli nii palju raha lahkusid ka vanemad töölt ja ema hakkas Samueli mänedžeriks ja isa hakkas ema sekretäriks, kuid isa ei kaotanud kunagi televiisori kirge. Varsti osteti uus kolme korruseline roosa villa. Samuel oli nii kuulus, et talle palgati turvamehed. Kuulsus tüütas Samueli lõpuks ära, ta tüdines raamatute vana õhukese padja alla panema. Juhtumid võlupadjaga ja spioonid Ühel päeval ärkas Samuel üles, kohe tormas ta juurde Katariina kes
kuni lõpliku kustumiseni. Seebimulli kõver pind tingib ka suurema rõhu võrreldes välisrõhuga. 2) Puhume kaks seebimulli (parem oleks kaks üheaegselt puhujat). Esimene puhub suure mulli, teine aga väikese mulli. Võttes nüüd kiiresti mõlemad puhumiskõrred koos mullidega ja ühendanud kõrred omavahel, näeme ei väike mull väheneb ja kustub, suur mull aga suureneb väikesest tulnud õhu arvel. Järelikult oli väiksemas mullis rõhk suurem. Märkus: Seebimullil on nii sisemine kui ka välimine pind. Mõlema pinna kõverusraadiused on sisuliselt võrdsed kuna kile on õhuke. Ka kõverustsenter on ühine. Nendel põhjustel on rõhk seebimulli sees samuti kaks korda suurem kui see tuleks Laplace võrrandi järgi arvutamisel. 10. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. Dispergeerimine (peenestamine) on seotud pinnaenergia kasvuga. Eripinna suurenemisel pinnaenergia kasvab. E=EVV+ESS E-koguenergia EV-ruumienergia
annaabi.ee 
