Muusika Eestis 19.sajandil. Rahvuslik ärkamisaeg.
kaitsma k6ik kohalikud suuremad rahvusgrupid - eestlastek5rval ka venelasedja Arvestades,et rahvuslik irkamine oli ilmselgelr paljuski kantud saksavastastest
bakisakslased -, oli just kooriliikumine iiks rahvuslusevdljundeid.
meeleoludest,ei olnud orienteerumine Ld.ane-Euroopa kultuurile sugugi enesesr-
Suurstindmuseks kujunesTallinnas 1882. aastalJohann SebasdanBachi "Matteu-
m6istetav. Ent aastasadade pikkune elu salsalikus keskkonnasoli andnud eestlastele
se passiooni"enekandmineOleviste organisti Heinrich Stiehli koori poolt. Sama,
kultuurilise taustsiisteemi,millest paljuski ld.htuska meie eristumine rah-