NAHK
2001:100-101).
Naha näärmed
Enim leidub inimesel merokriinseid higinäärmeid (glandulae sudoriferae), mis teistele
liikidel on haruldased. Nad osalevad soojusregulatsioonis eritades higi. Eriti palju on
merokriinseid higinäärmeid kätes ja jalataldades. Apokriinseid higinäärmeid on näol ja
kaenlaaukudes ning päraku ja suguelundite ümbruses. Nad toodavad tugevalõhnalist eritist.
Tegevus intensiivistub murdeeas. Rasunäärmed (glandulae sebaceae) moodustub surnud
näärmerakkudest. Nõre katab nahka ja muudab selle siledaks ja vett tõrjuvaks. Rasunääre
paikneb sageli karva ja püstitajalihase vahelises nurgas. Rasunäärmeid ei ole peopesades
ega jalataldadel. Eriti palju on rasunäärmeid näol ja seljal. Naha näärmed on ka
9
piimanäärmed, mis on arenenud apokriinsetest higinäärmetest. Kõikide nahanäärmete
talitlust reguleerivad suguhormoonid (Nienstedt 2001:97).
annaabi.ee 
