M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Ujusime suurde jõekääru; taevas läks pilve ja öö muutus teitsaseks. Jõgi oli väga lai,
mõlemal kaldal kasvas tugev palgimets nagu müür; vaevalt kunagi nägime ses lagedat
kohta või valgust. Rääkisime Cairost ja olime uudishimulikud, kas tunneme ta ara, kui sinna
jõuame. Ütlesin, et arvatavasti ei tunne, sest olin kuulnud, et seal oli kõigest umbes, tosin
maju. Ja kui need on valgustamata, kuidas me siis teame, et möödume linnast? Jim ütles,
et kui sealkaks suurt jõge kokku voolavad, siis pidi see näha olema. Aga ma ütlesin, et
ehk me mõtleme, et oleme möödunud mõnest saarest ja jõuame endisse jõkke tagasi. See
tegi Jimi rahutuks, -- ja minu ka. Küsitav oli, mis teha. Ma ütlesin, et sõuan maale esimese
tule juures, mis nähtavale ilmub, ja jutustan, et t aat tuleb kaubavenega järele, et
ta pole neis paigus veel käinud ja tahaks teada, kui kaugel on Cairo. Jim arvas, et see oli
hea mõte. Siis me tegime ühe suitsu ja ootasime.