Esimene mikroskoobilaadne vahend – vennad Jannsenid (1590). Mikroskoobi mõiste võttis kasutusele Faber (1625), raku mõiste Hook (1665), Leeuwenhock sai 300-400x suurenduse rakkude uurimiseks, kirjeldas esmakordselt bakterit, avastas inimese vererakud, andis protistide esmakirjalduse, avastas spermatosoidi, Brown tähtsustas tuuma kui raku elu juhti, von Baer avastas munaraku. Rakuteooria rajajad olid Schleiden (uuris taimerakku) ja Scwann (uuris loomarakku), hiljem lisas 4. postulaadi Wirchow. Rakuteooria: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk tekib olemasoleva raku jagunemise tulemusena. 3. Organismide kasv ja areng põhineb rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel seotud (kooskõlas). Loomorganismide ehituses on 4 peamist koetüüpi: Epiteelkude – katab ja kaitseb, seega on rakud tihedalt üksteise kõrval Lihaskude – rakud fibrillaarsed, kokkutõmmetel liikumine
23. Ribosüümid Ribonukleiinhape, millel on katalüütilised omadused. Ensüümid, mis ei koosne mitte polüpeptiididest, vaid polünukleotiididest. Nende avastamine (1982) näitas, et RNA võib olla nii geneetiline materjal kui ka bioloogiline katalüsaator. 24. Mis on rakuteooria, kes selle sõnastasid? ,,Kõik elusad organismid koosnevad rakkudest!” Sõnastasid Mattias Schleiden (1838) ja Theodor Scwann (1839) 25. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused PROKARÜOOTSED RAKUD EUKARÜOOTSED RAKUD Eeltuumsed rakud Päristuumsed rakud Rakutuum ja membraansed organellid Rakutuum puuduvad Membraansed rakuorganellid
annaabi.ee 
