Musta augu tekkimine ja avastused
valgus, ei pääse sellest läbi ning väga suur mass on koondanud ühte punkti.
Must auk koosneb kahest osast: 1)singulaarsus horisondist
2)sündmuste horisondist.
Singulaarsus horisont on musta augu keskpunkt, kus aeg ja ruum kaotavad
oma mõtte ja kus esinevad kõige kummalisemad nähtused.
Sündmuste horisont on musta augu välimine piir, mille ümber on aegruum
lõpmatult kõverdunud. Seda tuntakse ka Schwarzchild'i musta auguna, kuna
saksa astrofüüsik Karl Schwarzchild arvutas esimest korda välja sündmuste
horisondi suuruse (raadiuse).
Seda nimetatakse mustaks auguks kuna ta imeb kogu valguse endasse ega
peegelda midagi tagasi.
Must auk tekib siis, kui raske täht plahvatab supernova elutsükkli lõpus ning
seejärel hakkab oma ümbrust endasse tõmbama.
Musta augu kohta on ka tehtuid palju oletusi ja on mitmeid teooriaid. Samuti
on mõeldud kas must auk kui selline on üldse olemas.