Ülikooli audoktoriks. Kui Haydn 1790. aastal Londonisse sõitis, kohtus ta
Bonnis noore Ludwig van Beethoveniga ning kuni teise Londoni reisini oli
Haydn Beethoveni õpetaja. Oma elu lõpupoole kurtis Haydn nõrkuse,
uimasuse, keskendumisraskuste ning paistes ja valutavate jalgade üle.
Tänapäeval on kahtlustatud selle tekitajaks arterilubjatust. Ta suri 77-
aastaselt 31. mail 1809. Kaks nädalat hiljem saadeti ta viimsele
teekonnale Viini Schottenkirches. 15. juunil toimunud
ärasaatmistseremoonial kanti ette Mozarti Reekviem.
Haydn oli eestkätt instrumentaalmuusika looja. Eelkõige peetakse teda
keelpillikvarteti ja sümfoonižanri rajajaks. Ta on kirjutanud 106 sümfooniat,
neist 104 on nummerdatud. Tuntuimad on „Lahkumissümfoonia“,
„Üllatussümfoonia“ ja „Kell“. Samuti on ta kirjutanud umbes 80
keelpillikvartetti, 45 klaveritriot, 21 keelpillitriot, 52 klaverisonaati, 12