Väärisgaasid
Krüptoon (Kr)
Krüptooni elektronvalem on 1s22s22p 4s24p6. Looduses on Krüptoonil kuus stabiilset
isotoopi. Tahkes olekus on Krüptoonil tahktsentreeritud kuubikujuline kristallvõre.
Tänu Krüptooni aatomi suuremale polariseeritavusele (12 korda suurem kui
Heeliumil) on tema klatraaditüüpi ühendid (Kr·3C6H5OH) püsivamad kui argoonil.
Krüptoon sarnaneb oma omadustelt Argoonile, kuid on raskem ja reageerib ka juba
keemiliselt Fluoriga ning tema ühenditega (KrF2, Kr[SbF6]2, KrF4, KrF6).Krüptoonile
on iseloomulikud oksüdatsiooni- astmed II, IV ja VI. Krüptooni ühendid on
ebastabiilsemad kui Ksenooni sarnased ühendid. Näiteks Kr[SbF6]2 on soolataoline
värvitu ühend sulamistemperatuuriga 50ºC, aga Xe[SbF6]2 kollakas sool
sulamistemperatuuriga 63ºC.Tavalistes tingimustes on krüptoon fluoriidid suhteliselt
püsivad tahked ning tavaliselt värvuseta ained. Krüptooni ühendid on keemiliselt väga
aktiivsed ained (oksüdeerijad).
Ksenoon (Xe)
annaabi.ee 
