M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
33. PEATÜKK
«Mis! Kuidas, Jjm on . . . » Ta vaikis ja jäi mõttesse. Ma ütlesin: «Tean küll, mis sa tahad
öelda. Tahad öelda, et see on räpane ja alatu tegu. Aga mis sellest? Mina olen alatu; ja ma
varastan ta ja sa pead vait olema ja suu pidama. Kas oled nõus?»
Ta silmad hakkasid särama ja ta ütles: «Aitan sul teda varastada!»
Noh, minust oleks kui püssikuul läbi läinud. See oli kõige imestusväärseni jutt, mis ma iial
olen kuulnud; ja ma pean ütlema, nyi lugupidamine Tom Sawyerist langes suuresti. Ainult ma
ei uskunud seda. Tom Sawyer neegrivaras!
«Oh, lollus,» ütlesin ma, «sa teed nalja.» «Ei tee ühti nalja.»
«Hea küll siis,» ütlesin ma, «kas teed nalja või mitte, igatahes kui kuuled midagi põgenenud
neegrist, siis
431
ära unusta, et sa ei tea temast midagi ja et mina ei tea temast ka midagi.»
Võtsime siis kohvri ja panime selle mu vankrisse; siis läks tema oma teed ja mina läksin oma
teed