M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
kuidagimoodi pahana ja alatuna ja laiduväärsena, -- kuigi mina polnud midagi teinud. Aga nii
on
ikka; pole mingit vahet, kas inimene teeb head või paha, südametunnistusel pole mõistust, see
annab ennast alati tunda. Oleks mul valvekoer ja ta poleks targem kui inimeste
südametunnistus --
ma annaksin talle mürki. Südametunnistus võtab rohkem ruumi kui kogu muu sisikond ja
head pole
sellest ometi midagi. Tom Sawver ütles sedasama.
Lõpetasime rääkimise ja hakkasime mõtlema. Viimaks Tom ütles:
«Tead, Huck, me olime lollid, et enne selle peale ei mõtelnud! Vean kihla, et ma tean, kus Jim
on.»
«Kus?»
«Seal onnis pühkmehunniku juures. Oi, kuule ometi. Kui me lõunat sõime, kas sa ei näinud, et
üks
neeger läks toiduga sinna onni?»
«Jah.»
«Mis sa arvasid, kellele ta toitu viis?»
«Koerale.»
«Ma arvasin ka. Aga see polnud koerale.»
«Miks?»
«Sest muu seas oli seal arbuus.»