Võru-Hargla nõgu
kõrgust paljandit, mis kuuluvad Peetri jõe liivakivikalda kaitsealasse (25 ha). Sellest u 4
km ülesvoolu paljanduvad 5 m kõrguselt Plavinase lademe õhukesekihilised dolokivid ja
mergeldolokivid (MKA 1 ha). Need avanevad Läti piirialal.(Arold 2005: 230)
PINNAMOOD
Hargla nõgu on põhjaosas 11-12 km , Varstu-Krabi joonel ligi 20 km laiune. Jääserva
taandumisel kujunesid lõunasihis laienevas nõos ird-jääväljad ja tekkisid savised
limnomõhnad, mida piiravad jääjärvelised savitasandikud (Mõniste ümbruses). Jääjärved
on kantud üle kolmandiku nõost. Sügavamad jääkulutusnõgusid märgivad sootasandikud
kahelpool Mustjõe orgu. Mustjõe kesk- ja alamjooksu oru ja Gauja keskjooksu oru
ühinemiskohas on ulatuslikud liivaalad, millele on tekkinud suur metsalaam. Mustjõe oru
põhi, Sännast allavoolu kuni Varstuni on soine, ning lõikudes liivakivisse on ta omandanud
ürgorule iseloomuliku kuju. Orust kaugemale jäävad mõlemal pool moreenitasandikud, mis
annaabi.ee 
