Geoloogia !
Ligikaudselt
näitab selle vana mere ulatust hilisemaist kulutusist säilinud kambriumi
setendite praegune levila.
Kambriumi ladestu koosneb terves Baltikumis terrigeensetest
settekivimitest - eeskätt rohekashallist või sinakashallist savist ehk
sinisavist, aleuroliitsest savist, valkjashallist aleuroliidist ja liivakivist. Savi
leiab kasutust telliste valmistamisel, elekroonikatööstuses, ehituses.
ORDOVIITSIUM
Ordoviitsiumi ladestu läbilõikes valdavad karbonaatsed kivimid
-mitmesuguse savikusega lubjakivid ja merglid. Ainult vanim osa ladestust
on esindatud terrigeensete, mittekarbonaatsete kivimitega (aleuroliitne
liivakivi, aleuroliit, argilliit, savi, glaukoniitliivakivi, glaukoniitlubiliivakivi).
Vastavad setted kujunesid mandrile pealetungivas madalmeres.
Ordoviitsiumi ladestu kogupaksus kõigub 70-183 m piires, olles suurim
Kesk-Eestis ja vähenedes sealt edela, lõuna ning ida suunas.
Ordoviitsiumi ladestul on Eestis suur rakenduslik tähtsus - ta peidab endas
annaabi.ee 
