Eestis hakati telliseid valmistama 13. sajandil, eeskätt Lõuna-Eestis, kus puudus kättesaadav paekivi. Tänapäeval on enimkasutatud tellised tehtud savist, liivast-lubjast ja betoonist. Vähem levinud on ka klaasist telliseid. Moodultellise mõõtmed on 250x120x65 mm. Telliseid võib ka toota erikujudega ning neid nimetatakse seega spetsiaalseteks. 2 2 Telliste tüübid 2.1 Savitellised Savi erineb oma koostise poolest. Ühe savikoguse koostis võib erineda samast kohast kaevatud teise savikoguse koostisest. Savi kogutakse veskitesse, segatakse veega, et teha savi plastiliseks. Pärast seda vormitakse savi kas käsitsi või masinatega tellise mõõtmetesse. Tellised, mis vormitakse ja pressitakse käsitsi liivatud puitvormidesse, seejärel kuivatatakse ja põletatakse, omavad liivast tekstuuri ja on kõik erinevad oma värvi ja kuju poolest kasutatavaks fassaaditellistena. Masinaga valmistatud tellised on
Wedgwood hakkas uurima oma maksuraamatuid, et oma dilemmat lahendada: Kas vähendada hindu või tootmist? Nii ta tegi toote valmistamise kuluraamatu, kuhu märgiti kõik kulud alates toorainest kuni hetkeni, mil toode läheb müüki. Ta tahtis teada, kui palju kulub ühe toote tootmiseks. Nii sai ta aimu püsi- ja muutuvkuludest. Ta nägi, et suurimad kulutused tootmises tehakse rendile, kütusele, raamatupidajale, palkadele ja tootmistarvikutele.Ta isegi kaalus savikoguse enne töötlusse minekut ja mõõtis pärast vaasi, et saada teada palju on toorainekadu(3a). Oma kuluanalüüsi tulemuste alusel tegi Wedgwood vastavaid muudatusi. Ta leidis kuidas vähendada tootmiskulusid nii, et saaks ta ka hindu alandada, mis omakorda tõstaks nõudlust ja müüki ja kokkuvõttes oleks ikka kasumlik. Ta vaatas üle komisjonitasud ja ette tellitud toodete plaani, pikendas teatud toodete
annaabi.ee 
