Litosfäär
Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri
kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega. Geoloogid väljandavad traditsiooniliselt magma ja sellest tardunud
kivimite ränisisaldust ränidioksiidi (SiO 2) protsendina kivimite massist. Astenosfääris tekkiva aluselise (basaltse)
magma ränisisaldus kõigub 35% ja 52% SiO 2 vahel. Ränisetteid sisaldava ookeanilise koore ülessulamisel tekib 52-65%
SiO2 sisaldusega keskmine (andesiitne) magma. Liiva- ja savikivimiterikkast mandrilisest koorest tekib aga 65-70%
SiO2 sisaldav happeline (graniitne) magma. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda
toitva magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast.
See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laamavooludena laiali ja
,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda,
annaabi.ee 
