Konspekt aastast 2005
ioonina.Veekogudesse juhitavad reo
) kujul mullast. Krgemad loomad saavad vajaliku fosfori
veed on krge fosfori sisaldusega, mis
orgaanilistest henditest. Fosfaatioonina esineb fosfor organismides
phjustab vetikate vohamist (eutro
nukleiinhapetes, rasvades ja fosforlitud ssivesikutes. Orgaanilise
feerumist).
aine lagunemisel lheb fosfor mulda tagasi fosfaatioonina.
Fosfaatsoolad vivad vga tugevalt seonduda mulla raua-, alumiiniumi-,
kaltsiumi- ja savihenditega ning
muutuda sel teel taimedele kttesaamatuks. Enamikus muldades ja veekogudes
esineb fosfori defitsiit. Taimed
omastavad mulla henditega seotud fosforit mkoriisa abil. (Mkoriisa e.
seenjuur on moodustis, mis tekib seene
ja krgema taime kooselu tagajrjel taime juurte lbipimumisel
seeneniitidega.)
Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz
Fosforiringe vib jagada geokeemiliseks ja bioloogiliseks ringeks.
Bioloogilises ringes toimub ortofosfaadi
annaabi.ee 
