ÕHKSIDEAINED – SAAMINE, KASUTAMINE, TOOTMINE
2. SIDEAINETE SAAMINE
2.1. Õhklubja saamine
Õhklupja võime nimetada üheks vanimaks ja lihtsaimaks sideaineks, mida saadakse lubjakivi
põletamisel kuni süsihappegaasi võimaliku täieliku eraldumiseni. Kuna õhklubi on peamine
lubiaine siis kutsutakse teda ka lihtsalt lubjaks. [3], [2]
Õhklubja saamiseks peab tooraine koosnema võimalikult puhtast kaltsiumkarbonaadist, mis võib
teatud määral sisaldada ka magneesiumkarbonaati ning kuni 6% saviaineid ja muid lisandeid.
Õhklubja kasutamisviisid: jahvatatud kustumata lubja, pulbriks kustutatud lubja või lubjataina
kujul. [2]
Lubjakivi, kriiti või dolomiitset lubjakivi põletatakse allpool paakumis temperatuuri kuni kogu
süsihappegaas on eraldunud [3].
Peamiselt põletatakse lupja sahtahjudes. Põlemistemperatuur peab olema 1000-2000 juures,
olenevalt lubja liigist ja puhtusest. Ahjus tuleb toorainel läbida 3 temperatuuritsooni:
eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsoon