Zetterberg, lk 520-545 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)
läbiviidud massiliste arreteerimiste käigus said Eestimaa vanglad
puupüsti täis; 1945. aasta alguses oli neis 4218 kinnipeetut. Praeguste
andmete järgi arreteeriti Eestis aastatel 1944-1945 kokku 10 000
inimest ja pooled neist surid kahe esimese aasta jooksul. 1953. aasta
lõpuks viidi Nõukogude Eestist vangi- ja sunnitöölaagritesse 25 000-30
000 inimest, kellest umbes 11 000 ei tulnud tagasi. Mõne statistika
järgi oli äraviiduid koguni 45 000. Mõrvatud “bandiite", eeskätt met-
savendi, oli umbes 1500.
Teine maailmasõda alles käis, kui Nõukogude Liit juba 1944. aastal
piire ümber korraldas, muuhulgas Nõukogude Lätis ja Nõukogude
Eestis. Esimeses lülitati näiteks kirdes paiknev Abrene piirkond Vene
Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi koosseisu. Ühtekokku
kaoeas Nõukogude Läti 1200 ruutkilomeetrit, millel elas 52 000
inimest. 1953. aastal liideti Vene NFSV-ga veel umbes 800
ruutkilomeetrit.
1944