Sauna ja spa puhastamine
jooksul viis kasvav jumalakartlikkus ja liialdatud kombelisus koguni hügieenitoimingute
eitamiseni.
Ida-Rooma riigis jäi kümbluskultuur püsima ja selle võtsid üle araablased, kes
nägid hammam’is ainult lõõgastust, mitte kehalist ja vaimset jõudu tugevdavat viisi. Sellise
kümblusviisi võtsid üle ka türklased, kes levitasid seda kõikjal oma vallutuste aladel.
Keskajal oli aga saunakultuur väga populaarne. Sellest ajast on säilinud palju kirjalikke
materjale, eelkõige nn saunaseadusi, mis kaitsesid saunaskäijaid kurjategijate eest.
Saunariietest sai aga rikkust näitav sümbol, seetõttu määrati 1581.aastal ametivõimude poolt
kindlaks maksimaalne summa, mida tohtis supelmantlite kaunistamiseks kulutada.
Taudide tekkimine ja kümblusmoraali silmanähtav langus, mis ilmnes selles, et nii mõnigi
saun vääris bordelli kui sauna nime, viis kümbluskultuuri täieliku allakäiguni Kesk-Euroopas.