2) E t h, kvantoleku energia ja eluiga ei ole üheaegselt määratud. Kui määramatusseoses esineb . Plancki konstant h (mitte !), siis tähendab määramatusseos väidet, et ühe pilu difraktsiooni katses ei saa elektronidele "keelata" sattumist kõrvalmaksimumidesse. Antud konkreetse pilu laiuse x korral loetakse kõik peamaksimumisse sattuvad elektronid veel otse liikuvateks (px . x on neile väiksem, kui h ja vaid kõrvalmaksimumidesse sattuvatel elektronidel on see h-st suurem). Kui määramatusseo- ses esineb Plancki nurkkonstant , siis on otse liikumises nii lubatud kõrvalekalle 2 korda väiksem. Määramatuse seos impulsi ja koordinaadi vahel väljendab mikroobjekti osakese- ja lainemudeli vahe- korda. Kui objekti impulss ja lainepikkus on täpselt teada ( px = 0, laine piirjuht), siis ei saa rääkida asukohast (x = , kogu ruum on lainet "täis"). Kui aga objekti asukoht on täpselt teada (osakese
2) E . t ~ , kvantoleku energia ja eluiga ei ole üheaegselt määratud. Kui määramatusseoses esineb Plancki konstant h (mitte !), siis tähendab määramatusseos kujul px . x h väidet, et ühe pilu di- fraktsiooni katses ei saa elektronidele "keelata" sattumist kõrvalmaksimumidesse. Antud konkreetse pilu laiuse x korral loetakse kõik peamaksimumisse sattuvad elektronid veel otse liikuvateks ( px . x on neile väiksem, kui h ja vaid kõrvalmaksimumidesse sattuvatel elektronidel on see h-st suurem). Kui määramatusseoses esineb Plancki nurkkonstant , siis on otse liikumises nii lubatud kõrvalekalle 2 korda väiksem. Määramatuse seos impulsi ja koordinaadi vahel väljendab mikroobjekti osakese- ja lainemudeli vahe- korda. Kui objekti impulss ja lainepikkus on täpselt teada ( px = 0, laine piirjuht), siis ei saa rääkida asukohast (x = , kogu ruum on lainet "täis"). Kui aga objekti asukoht on täpselt teada (osakese
Kui määramatusseoses esineb . Plancki konstant h (mitte !), siis tähendab määramatusseos kujul px . x h väidet, et ühe pilu di- fraktsiooni katses ei saa elektronidele "keelata" sattumist kõrvalmaksimumidesse. Antud konkreetse pilu laiuse x korral loetakse kõik peamaksimumisse sattuvad elektronid veel otse liikuvateks (px . x on neile väiksem, kui h ja vaid kõrvalmaksimumidesse sattuvatel elektronidel on see h-st suurem). Kui määramatusseoses esineb Plancki nurkkonstant , siis on otse liikumises nii lubatud kõrvalekalle 2 korda väiksem. Määramatuse seos impulsi ja koordinaadi vahel väljendab mikroobjekti osakese- ja lainemudeli vahe- korda. Kui objekti impulss ja lainepikkus on täpselt teada ( px = 0, laine piirjuht), siis ei saa rääkida asukohast (x = , kogu ruum on lainet "täis"). Kui aga objekti asukoht on täpselt teada (osakese
annaabi.ee 
