Eesti rahvarõivad
Rõivastust täiendasid ehted milleks olid sõled preesid, hõbekeed ja helmed.
Tavaliselt olid need tehtud pronksist (eriti sõled).
Rahvariideid kanti kui mindi kirikusse peole, kiigele või pulmapeole.
Kuna Eestis on mitmeid maakondi on ka rahvarõivad jaotatud maakondade
kaupa ära. Saarde mees kandis kaapkübarat, pikka kuube ja säärsaapaid.
Tõstamaa mees kandis vesti, vatti, kintspükse, säärepaelu ja viiske. Põhja-Eesti
mees kandis nokkmütsi ehk venemütsi, saterkuuba ja säärsaapaid. Jämaja mees
kandis sukkmütsi, vatti, sukki ja viiske. Virumaa naine kandis pottmütsi, õlaräti
ning kaapkleiti. Kadrina naine kandis tanu käiseid ning põlle. Emmaste pruut
kandis seppelit, rõhke ning põlle. Tori naine kandis kabimütsi, lahkkraed,
silmadega preesi, sessidega kampsunit ja põlle. Setu naine kandis peavööd
pealinikut, kuhiksõlge ja sukmani. Ja Halliste neiu kandis peapaela, krõlle, vööd,
puusapõlle ja vaipseelikut.
annaabi.ee 
