tulevase infrapunase teleskoobi SIRFT (plaanitud üleslend 2003. a.) tundlikkusega. Vaatlemine infrapunases kiirguses nõuab ka teleskoobi jahutust. Seetõttu NGST hakkabki vaatlema krüogeense jahutuse rezhiimis. Suure tundlikkusega infrapunases piirkonnas vaatlevaid teleskoope saab aga kasutada ka näiteks Maa-sarnaste planeetide avastamiseks väljaspool Päikesesüsteemi. Kõrvuti NGST-ga on plaanitud terve põlvkond <satelliitteleskoope> vaatlemiseks elektromagnetilise kiirguse kogu spektrialas.(3) Kokkuvõte Teleskoope tehakse aina suuremaid aga enne nende teostamist tehakse ka prooviteleskoope, mis aitavad mõista missugused vead võivad tulla selle suure teleskoobi teostamisel. Kuna astronoomiline tehnika areneb praegustel aegadel kiiresti, siis ei ole NASA'l raskusi ka selle uue kosmoseteleskoobi valmistamisel. Sain teada millest koosneb teleskoop ja missuguseid teleskoope on üldse olemas. Ja tean ka
peaeesmärk on vaadelda ülikaugeid, suure punanihkega punasesse ossa nihkunud spektriga galaktikaid. Vaatlemine infrapunases kiirguses nõuab ka teleskoobi jahutust. Seetõttu NGST hakkabki vaatlema krüogeense jahutuse rezhiimis. Suure tundlikkusega infrapunases piirkonnas vaatlevaid teleskoope saab aga kasutada ka näiteks Maa-sarnaste planeetide avastamiseks väljaspool Päikesesüsteemi. Kõrvuti NGST-ga on plaanitud terve põlvkond satelliitteleskoope vaatlemiseks elektromagnetilise kiirguse kogu spektrialas. Juba mitukümmend aastat tagasi, kui alustati 8-10 meetriste teleskoopide ehitamisega, hakkasid astronoomid unistama eriti suurtest, kuni 100meetrise peegliga optilistest teleskoopidest. Mõni neist jäi ainult idee tasemele, mõne kohta hakati isegi konseptsiooni paberile panema, kuid reaalse tulemuseni siiski ei jõutud. Selleks oli mitmeid põhjuseid.
annaabi.ee 
