projektsiooni eriti väärtuslikuks merenavigatsiooni kaartide jaoks. Fifth level Mercatori kald- ja põikprojektsioon Mercatori põikprojektsiooniga moonutused suurenevad eemaldudes lähtejoonest. Projektsioon sobib diagonaalse väljavenitatusega maade kaardisüsteemi aluseks (keeruline, vähe kasutatakse). Kasutamist on leidnud seoses kaugseirega, sest paljude satelliitide trajektoorid on just "kaldsed" ja satelliidiandmete sobitamiseks konformseks on Mercatori kaldprojektsioon esimeses lähenduses sobiv lahendus. Mercatori kaldprojektsioon töötab samal põhimõttel kui Mercatori põikprojektsioon, ainult lähtejooneks, mis kaardil kujutub sirgena pole mitte telgmeridiaan, vaid suvalise suurringi kaare geodeetiline joon kahe punkti vahel. Kokkuvõte Mercatori panus kartograafia arengusse oli suur. Ta kaardid olid täpsed, Click to edit Master text styles
Praegusel ajal baaskaarti täiendatakse ja koostatakse erinevaid informatsiooniregistreid, topograafilises mõttes on kaart aga valmis. Kaugseire on tänapäeval kartograafiliste materjalide põhiallikaks. Kaugseire all tuleks mõista andmete saamist objekti kohta mingi sensori abil, mis ei ole objektiga kontaktis. Kartograafias on nendeks andmeteks aeropildistamise andmed. Kaamerad (sensor) võivad asuda kas lennuki või satelliidi pardal. Enamasti kasutatakse terminit kaugseire satelliidiandmete kohta, kuid tänapäeval on konstrueeritud ka spetssensorid lennukitele. Satelliidid olid esialgselt ettenähtud ainult loodusvarade uurimiseks, kuid hiljem hakati neid kasutama ka kartograafias. Satelliitidel on oluline infoeraldusvõime. Kui esimesed satelliidid olid eraldusvõimega 10x10m pikselis, nüüd on need kuni 0,2m pikselis. Kujutise taastamisel tuleb kõrvaldada radiomeetrilisi ja geomeetrilisi moonutusi. Radiomeetrilised moonutused on sensori talitlushäired ja atmosfääri mõju.
annaabi.ee 
