Spektraane lahutusvõime näitab sensori võimet eristada kitsaid spektri vahemikke. Täiustatud multispektraalsed sensorid, mida kutsutakse hüperspektraalseteks sensoriteks, võimaldavad salvestada signaali väga kitsastes spektrivahemikes. Hüperspektraalsetel sensoritel on tavaliselt mitukümmend või isegi sada kanalit. II blokk: 1. Nearest neighbor K lähima naabri meetod- klassifitseerimis metoodika. Eesmärgiks on sateliitpildi abil laiendada detailsete mõõtmiste andmeid. Eeldab, et analüüsitavate tunnuste ning heleduste vahel valitseb statiliselt oluline korrelatsioon. Tekkival pildil omistatakse piksli väärtuseks k talle spektraalselt lähima proovitüki andmete kaalutud keskmine. 2. Kaugseire kasutamine, muutuste leidmine 3. Kirjelda vilja põllu heledust kevadest kuni võrsumiseni 4. 8 bittis palju nivoosid- 256 5
LAMBERT-EST. Ristkoordinaatsüsteemiks on L-EST. Eesti põhikaardi näol on tegemist suuremõõtkavalise, kogu Eesti territooriumit katva digitaalse, uueneva topograafilise kaardiandmebaasiga. 85. Mis on Eesti baaskaart? M: digitaalversioonil 1:50 000, trükiversioonil 1:50 000. Projektsioon: TM-BALTI. Formaadid: vektorkujul (ARC/INFO, MapInfo TAB, MicroStation DGN), paberil. Rasterkujul ei levitada, trükikaardil ka sateliitpildi kujutis. Kaardilehtede jaotus - kokku 112 lehte. Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. 86. Milles seisneb põhi- ja baaskaardi erinevused? M (1:10000 vs 1:50000), trükikaart (baaskaardil on juurde ka SAT-pilt), lähtematerjalid (ortofoto ja välitööd vs. Sat-pilt), tehnoloogiline skeem (on/ei ole
129. Kirjeldage Eesti baaskaarti, selle tootmist ja ajalugu. a. Digitaalkaart ja trükikaart mõõtkavas 1:50000 (1 leht katab 25x25km=625km2) b. Ellipsoid: GRS 80 c. Projektsioon: TM-Balti d. Tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem: TMB e. Faili formaadid: i. Vektorkujul: ArcInfo, MapInfo, DGN ii. Rasterkujul: ei levitata f. Trükikaardil ka SATELIITPILDI KUJUTIS g. Eesmärk: Toota digitaalne kaart, mis sisaldab baasilist topograafilist infot (peamised teed, veed, olulisemad kõlvikuklassid). Olla baasiks vastava mõõtkavaklassi detailsematele topograafilistele kaartidele või teemakaartidele. Saada kogemusi digitaalkaardistusest. h. Ajakava: i. 1993. a. käivitus ii. 1996. a. lõppes digitaalse andmebaasi loomine iii