Globaalne fütoplanktoni vähenemine
tõsiselt võtta, sest selle biotoobiks on õhuke eufootiline, pinnapealne
veekiht, kuhu ei mahu iseäranis palju isendeid elama.
20. sajandil Secci kettaga mõõdetud tulemused, seoti
kaasaegsemate sateliit mõõtmis tulemustega, mille järgselt loodi mudelid,
mis iseloomustasid fütoplanktoni kontsentratsiooni 100 aasta vältel, kuni
tänapäevani. Uuringus kasutati Secci kettaga kogutud andmeid ookeanide
vee läbipaistvuse kohta alates aastast 1899. ja sateliidiga saadud andmeid
alates 1979. aastas. Andmeid uurides täheldati, et fütoplanktoni biomassi
vähenemis osakaal on olnud keskmiselt 1% aastas kogu massist ja 1950.
aastast tänapäevani on biomass vähenenud 40% võrra. Biomassi
vähenemis trendi on rohkem märgata poolaar ja ekvatoriaal piirkondades
ning see korreleerub negatiivselt veepinna temperatuuri tõusuga. Tõusev
ookeanide temperatuur muudab pinnaveekihid stabiilsemaks ja