Soomlased
soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsaimaid raamatuid kirjutati ladina keeles.
Soome ja rootsi keel olid sel ajal vähema tähtsusega keeled.
Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded. Nad erinevad häälikute,
diftongide ja rütmi poolest, seetõttu on neid parem pidada aktsentideks. Enamjaolt põhinevad
murded samal fonoloogial, grammatikal ja sõnavaral.
Edela-Soome murdeid (lounaismurteet) räägitakse Soome edelaosas ning Satakuntas. Need murded
meenutavad mitmeti eesti keelt.
Karjalas räägitav karjala keel on soome keelest piisavalt erinev, et omada oma ortograafiat.
Põhjamurret (meänkieli) räägitakse ning õpetatakse Rootsis eraldiseisva keelena.
Soome lipp
Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, mille "soome" allharusse kuuluvaid (soome,
eesti jt.) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning "ugri" haru keeli kõneldakse nii
annaabi.ee 
