Leedu ajalugu
keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930
mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed).
Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km.
Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol.
Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus
järvi, mille pindala on üle 0,5 ha on 2833; üle 1000 ha suurusi järvi on 14.
Suurimateks järvedeks on Drksiai, Dusia, Sartai.
Mets: Mets katab Leedu alast 28%. Ülekaalus on okaspuud (mänd 37%). 1930.
aastail märgiti, et Leedus põllumaad oli 50% territooriumist (Eestis 23%).
Maavarad: On vähe. Leidub turvast, lubjakivi, dolomiiti, savi, merevaik ja naftat
(varusid alles uuritakse).
Vanima asustuse kujunemine- Inimasustus hakkas Läänemere ääres tekkima 11 000
- 12 000 aastat tagasi. Leedu alale jõudsid inimesed vanemal kiviajal (11 000 - 12
000)
annaabi.ee 
