Muistne muusika
Veeda-iidne hinduistlik ilmutusraamat. Raaga-kindel helide
rühm, mille raamides muusik tohtis mängida. India kastisüsteem väljendub muusikas:
ülim on inimhääl järgnevad keelüillid, puhkpillid ja trummid. India muusika
instrumendid: pungi, sita, vina. Muusika seos religiooniga Egiptuses: tähtis oli
templimuusika, templites olid orkestrid ja kutselised lauljad. Hironoomia on vanim
dirigeerimise viis, kus helikõrgused näidati kätega. Egiptusest on pärit lüüra, harf, sarnell.
Vana-Kreeka muusikakultuur on Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätk ja kristliku
kultuuri vaheaste. Musik, muusade kunst on lauldes ettekantud luule. Kreeka
kultusmuusika oli seotud Apolloniga mängis lüüraga korrastatud harmoonilist ja
mõistuslikku, Dionysos aulosega ekstaatilist, meelelist muusikat. Kreeka pillid:
topeltaulos, barbiton, vana-kreeka forminks, 7 keeleline lüüra ja kitara 5-7 keelt.
Arhailine ajajärk 8-6 saj. e.Kr. aoid-kutseline laulik, rapsood-rändlaulik, paiaan-
annaabi.ee 
