Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sarnasustegur" - 6 õppematerjali

sarnasustegur – sarnaste hulknurkade vastavate külgede pikkuste jagatis.
lapsed
3
doc

lapsed

Väide: ABC = DEF Näide: Kas kolmnurgad ABC ja KLM on sarnased? Kui on, siis millise tunnuse põhjal? 1. A = 72°, B= 39°, L = 72°, M = 69° - on küll sarnased, NN tunnuse järgi. 5. Sarnaste hulknurkade ümbermõõt: Teoreem: Kui kaks hulknurka on sarnased, siis nende ümbermõõdu jagatis võrdub hulknurkade vastavate külgedega jagatisega ehk sarnasusteguriga. Eeldus: H ~ H ' sarnasuteguriga k, st. Väide: Näide: Sarnasustegur: 3, Suurema ümbermõõt: 18 cm . Palju on väiksema hulknurga ümbermõõt? - 18 : 3 = 6 ( cm ) 6. Sarnaste hulknurkade pindalad: Teoreem: Kui kaks kolmnurka / hulknurka on sarnased, siis nende pindalade jagatis võrdub kolmnurkade vastavate külgedega jagatise ruuduga ehk sarnasusteguri ruuduga. Eeldus: H ~ H' sarnasustegur k. Väide: , kus S ja S' on vastavalt nelinurkade H ja H' pindalad. Näide: Nelinurga pindala on 125 m²

Matemaatika → Matemaatika
172 allalaadimist
Hulknurkade sarnasus
2
odt

Hulknurkade sarnasus

Kolmnurkade sarnasuse tunnused Kui ruudu külg suureneb k korda, siis pindala suureneb k² korda. KNK - Kui ühe kolmnurga kaks külge on võrdelised teise kolmnurga kahe küljega ja nende külgede vahelised nurgad on võrdsed, siis need kolmnurgad on sarnased. KKK - Nurga haarade lõikamisel paralleelsete sirgetega tekivad sarnased kolmnurgad. Kui kaks hulknurka on sarnased, siis nende pindalade jagatis võrdub sarnasus teguriga k². · Sarnasustegur k > 1, kui jagame suurema hulknurga vastavad küljed (ümbermõõdu; pindala) väiksema hulknurga vastavate külgedega (ümbermõõduga; pindalaga). · Sarnasustegur k < 1, kui jagame väiksema hulknurga vastavad küljed (ümbermõõdu; pindala) suurema hulknurga vastavate külgedega (ümbermõõduga; pindalaga). Kaardimõõt Vastavat mõõtu kaardil nimetatakse kaardimõõduks. Iga kaardi juurde on kirjutatud tema kaardimõõt ehk mõõtkava.

Matemaatika → Matemaatika
136 allalaadimist
Hulknurkade sarnasus
2
doc

Hulknurkade sarnasus

Kui hulknurkade vastavad küljed on võrdelised, siis on need hulknurgad sarnased. Seda külgede suhet nimetatakse sarnasusteguriks. Tähis k P1= 2(18+12)= 60 (cm) P2= 2(6+4)= 20 (cm) Sarnaste hulknurkade ümbermõõtude suhe on võrdne sarnasusteguriga. P1 =k P2 S1= 18*12= 216 (cm2) S2= 6*4= 24 (cm2) Sarnaste hulknurkade pindalade suhe on võrdne sarnasusteguri ruuduga. S1 = k2 S2 Järgnevat õpikus ei ole. NB! Kui on sarnasustegur antud, siis k>1, siis peab ülesandes panema suurema kujundi andmed murrujoone peale (üles). 0

Matemaatika → Matemaatika
103 allalaadimist
Põhikooli matemaatika teoreemid
1
doc

Põhikooli matemaatika teoreemid

Teoreemid Kiirteteoreem: Kui nurga haarasid lõigata paralleelsete sirgetega, siis ühel haaral tekkinud lõigud on võrdelised teise haara vastavate lõikudega. Kiirteteoreemi järeldus: Kui nurga haarasid lõigata paralleelsete sirgetega, siis tekivad võrdeliste külgedega kolmnurgad. k ­ sarnasustegur Kaks hulknurka on teineteisega sarnased, kui nende hulknurkade vastavad nurgad on võrdsed ja küljed on võrdelised. Teoreem: Kahe sarnase hulga ümbermõõtude suhe võrdub vastavate külgede suhtega ehk sarnasusteguriga. P / P 1= k Teoreem: Kahe sarnase hulknurga pindalade suhe võrdub nende hulknurkade vastavate külgede suhte ruuduga ehk sarnasusteguri ruuduga. Kitsam variant: Kahe sarnase kolmnurga pindalade suhe võrdub nende kolmnurkade vastavate külgede suhte

Matemaatika → Matemaatika
59 allalaadimist
Matemaatika mõisted
4
doc

Matemaatika mõisted

78. Ruutvõrrand ­ võrrand ax2+bx+c=0, milles a, b ja c on antud arvud ja x tundmatu. 79. Rööpkülik ­ paralleelsete vastaskülgedega nelinurk. 80. Samasus ­ võrdus, mis kehtib temas esinevate muutujate mistahes väärtuste korral. 81. Samaväärsed võrrandid ­ võrrandid, millel on kas samad lahendid või millel lahendid puuduvad. 82. Sarnased hulknurgad ­ hulknurgad, mille vastavad nurgad on võrdsed ja vastavad küljed on võrdelised. 83. Sarnasustegur ­ sarnaste hulknurkade vastavate külgede pikkuste jagatis. Tähis k. 84. Sfäär ­ kera pind. 85. Silinder ­ keha, mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev riskülik. 86. Sirgnurk ­ nurk, mille haarad moodustavad sirgjoone. 180o 87. Siseringjoon ­ ringjoon, mis puutub hulknurga kõiki külgi. 88. Suhe ­ jagatis 89. Suurim ühistegur ­ mitme täisarvu ühistegur, mis jagub nende arvude iga teise teguriga. 90. Taandamine ­ 1

Matemaatika → Matemaatika
155 allalaadimist
Matemaatika valemid
3
doc

Matemaatika valemid

S=abc/4R, kus R on välisringjoone raadius Trapets S=a2*sin S=(a+b/2)*h S=0,5* d1*d2 Rööpkülik Sarnased kolmnurgad d12+d22=2(a2+b2) / S=ah / S= a*b*sin S1/S2=k2 (k=sarnasustegur) Silinder Sk = 2rh; St = Sk+2Sp=2rh+2r2 =2r(h+r); Sp = r2; V = r2h Koonus Sk = rm; St = Sp+Sk=r2+rm=r(r+m);V = 1/3r2h Kera S = 4r2; V = 4/3r3 Rööpkülik S=a*h Romb S=d1*d2 2 Trapets S=a+b*h 2 Püströöp Sk=P*H; P=2(a+b); Sp=a*h; St=Sk+2Sp;V=Sp*H tahukas

Matemaatika → Matemaatika
1791 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun