Kokkuvõte Tsehhovi novellid Daam koerakesega, Inimene Vutlaris, Donõts ja Palat nr 6
Kõigist palati nr. 6 asukatest on ainult temal lubatud majast lahkuda ja isegi haigla
õuest välja minna. Mosseika naaber Ivan Dmitrits Gromov, umbes kolmekümne
kolme aastane aadlik, endine kohtupristav ja kubermangusekretär, põeb
tagakiusamismaaniat. Ta kas lamab kerratõmbunult voodis või kõnnib ühest nurgast
teise, just nagu kehakarastuseks, istub aga väga harva. Ta on alati ärevil, erutatud ja
pingul mingist tumedast, ebamäärasest ootusest. Tal on lai, kõrgete sarnadega, alati
kalbe ja õnnetu nägu, mis kajastab endas nagu peeglis võitlusest ning kauakestvast
hirmust vaevatud hinge. Ta on viisakas, delikaatne ja teenistusvalmis.
Ivan Dmitritsi naabriks paremal pool on aga rasva uppunud, peaaegu ümarik
talumees, nüri, täitsa arulageda näoga. See on liikumatu, ablas ja räpane elajas, juba
ammu kaotanud mõtlemise ning tundmise võime. Temast tõuseb alaliselt teravat,
lämmatavat haisu. Palat nr. 6 viiendaks ja viimaseks elanikuks on mees, kes kord