M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
aina
juurde, viimaks oli neid üksteist tükki, ja ruum jäi nii kitsaks, et hing kippus kinni jääma.
Pagana pihta, olime unustanud saraukse. lahti. Neeger Nat korraks kiljatas: «Vaimud!» ja
kukkus
pikali maha koerte sekka; seal hakkas ta oigama, nagu oleks tal surm suu juures. Tom kiskus
ukse lahti, võttis Jimi potist tüki liha ja viskas välja, koerad tormasid, sellele järele. Silmapilk
oli ka Tom väljas, tuli kohe jälle tagasi ja pani ukse kinni; teadsin, et ta oli käinud saraust
lukku panemas. Siis ta hakkas neegrit silitama ja meelitama ja küsis, kas ta jälle oli arvanud
midagi nägevat. Neeger tõusis püsti, vahtis silmi pilgutades ringi ja ütles:
«Mister Sid, te ehk arvate, et ma olen hull, aga surgu ma siiasamasse paika, kui siin polnud
terve miljon
454
koeri või saatanaid või ma ei tea keda. Ma nägin neid päris kindlasti. Tundsin neid, noorhärra
Sid, tundsin neid; n a d tulid rüsinal mu peale. Tahaksin kõigest väest, et kord sihukese vaimu
pihku